Hea Koer

28/12/2025

Olgem uuel aastal teadlikud meie ümber ringlevatest (sh koeramaailmas) rage bait’idest ning otsustagem neid mitte tarbida ja ennekõike neid ka mitte luua!
Sest see mõjutab lisaks sulle endale ka su lähedasi, koera ja naabreid. Kõigil on parem kui oleme vähem vihased!
Paremat uut sulle, su koerale ja meile kõigile!

Oxfordi sõnaraamatu aasta sõnad peegeldavad meie aja kriisi. Kui Oxford University Press valis 2024. aastal aasta sõnaks 𝑏𝑟𝑎𝑖𝑛 𝑟𝑜𝑡 ja 2025. aastal 𝑟𝑎𝑔𝑒 𝑏𝑎𝑖𝑡, ei teinud nad lihtsalt keeleteaduslikku otsust – nad panid sõnadesse diagnoosi, mida neuroloogid näevad oma vastuvõttudel üha sagedamini, kirjutab 𝐂𝐨𝐧𝐟𝐢𝐝𝐨 𝐬𝐢𝐬𝐞𝐤𝐥𝐢𝐢𝐧𝐢𝐤𝐮 𝐣𝐮𝐡𝐭 𝐣𝐚 𝐧𝐞𝐮𝐫𝐨𝐥𝐨𝐨𝐠 𝐩𝐫𝐨𝐟𝐞𝐬𝐬𝐨𝐫 𝐓𝐨𝐨𝐦𝐚𝐬 𝐓𝐨𝐨𝐦𝐬𝐨𝐨.

𝑅𝑎𝑔𝑒 𝑏𝑎𝑖𝑡'i ehk vihatekitava veebisisu kirjeldab professor Toomsoo nii:

"Meie ajud ei ole kohanenud eristama tõelist ohtu, näiteks lähenevat kiskjat, virtuaalsest ohust, näiteks kellestki, kes ütles internetis midagi rumalat. Füsioloogiline reaktsioon on sama. Tulemus on see, mida nimetan krooniliseks mikrostressiks – pidev madala taseme stressiseisund, mis tõstab püsivalt kortisooli taset, häirib und ja taastumist, soodustab põletikulisi protsesse organismis jne.

Nördimus ja õigustatud raev aktiveerivad aju tasusüsteemi sarnaselt hasartmängule. Inimene tunneb end hetkeks võimsana, õigena, moraalselt üleolekus. See tunne on sõltuvusttekitav. Algoritmid on selle ära õppinud. Nad ei näita meile sisu, mis meid informeerib või harib – nad näitavad sisu, mis meid aktiveerib. Ja miski ei aktiveeri nii efektiivselt kui viha."

Loe pikemalt:
https://www.confido.ee/kui-sonaraamat-diagnoosib-uhiskonna-ajuhaigust-neuroloogi-kommentaar/

25/12/2025

Pühad on täies hoos. Paugud aga veel tulevad!
Gerda Kosk on väga hästi kirjutanud

🎆 Koerad ja ilutulestik 4/5 🎆

❓ Kas hirmunud koera tohib lohutada?

Iga aastalõpp toob kaasa ühe müüdi levitamise tulva: “Kartvat koera ei tohi lohutada, sellega sa kinnistad hirmu.” Kas on nii?

👉 Hirm on emotsioon ja emotsiooni ei ole võimalik preemiaga kinnistada. Kinnistada saab vaid käitumist. Seega koera hirm (emotsioon) ei süvene, küll aga võib juhtuda, et edaspidi hirmu tundes hakkab koer sinult tuge otsima ja juhiseid ootama (käitumine). Selles ei ole mitte midagi halba!

👉 Ei ole võimalik hakata midagi varasemast rohkem kartma, kui hirmuobjekti kohates juhtub midagi head. Juhtuv peab aga olema tõesti hea: lohutamine peab täitma oma eesmärki.

❌ Ära ela hirmule emotsionaalselt kaasa (“Oi-oi, tõesti nii õudne!”).

❌ Ära ignoreeri oma koera ega tema tundeid. Teesklemine, et kõik on normaalne, töötab mõnikord koertega, kes ei karda veel ilutulestikku, kuid see ei aita leevendada juba tekkinud hirmu.

❌ Ära hoia koera tema tahte vastaselt puuris, süles või enda juures.

✅ Valideeri toimuvat rahulikult ja neutraalselt (“Jaa, pauk käis, ma kuulsin.”)

✅ Kui koer otsib sinult lähedust, siis istu temaga koos, süga või masseeri teda aeglaste liigutustega.

✅ Kui koer tahab eemalduda ja otsib peidupaika, siis võimalda see talle.

✅ Kui sinu koera rõõmustab sellisel hetkel maius või äge sikutusmäng, siis paku seda talle.

Usalda oma koera, kui ta ütleb sulle, mida tal vaja on.
Kui sa teda kuulad, siis usaldab tema ka sind.

Tekst: Gerda Kosk, koertekoolitaja

16/12/2025

Kuigi üha enam omavalitsusi loobub ilutulestikust, ei jää paugutamist kahjuks sugugi vähemaks. Amatöör-püromaanid on seda innukamad. Kahjuks ei toimu paugutamine vaid uus-aasta saabudes, vaid loomaomanikel tuleb ettevaatlik olla terve detsember ja pool jaanuarit takkapihta.

🙀 KUIDAS LOOMA HELIHIRMU ÄRA TUNDA?

- Värisemine
- Hingeldamine
- Suurenenud ilavool
- Haukumine, ulgumine, niutsumine
- Stressile viitav kehahoid (lidus kõrvad, maadligi keha, saba jalge vahel) ja näoilme (pupillide suurenemine, pinges nägu)
- Rahutus ja ringitammumine, rihmas tirimine või vastupidi – täielik tardumine
- Peitu pugemine
- Tuppa tungimine või vastupidi – kodust/aiast välja jooksmine. Müra eest põgenedes võidakse hüpata läbi akna või üle kõrge aia, närida läbi uks või puuri trellid
- Toidust keeldumine (isutus)
- Kontrolli kaotus põie ja soolestiku töö üle
- Varasemate probleemkäitumiste süvenemine
- Omanikult abi otsimine: pingsalt silma vaatamine, vastu surumine, peale hüppamine, haukumine, lakkumine.

🧰 KUIDAS LOOMA AIDATA, KUI TA KARDAB MÜRA?

Hirmu ei saa „ära keelata“. Loom ei käitu niimoodi meelega – tal puudub kontroll oma emotsioonide üle. Abistamisvõtete hulk ja valik sõltub probleemi raskusastmest. Kui tegemist on kergekujulise hirmuga ja loom suudab leida kompenseerimiseks strateegiaid, tuleb neid soodustada ja vältida negatiivsete mälestuste lisandumist ning kuhjumist. Rasketel juhtudel tuleb tegevusplaani kaasata ka toidulisandid ja/või ravimid.

1) Jää koju

Kartlikul loomal on kodus kõige parem. Ei maksa teda külla kaasa võtta või veel vähem ilutulestikku vaatama viia. Samas ei tohi sellist looma üksi jätta, seega keegi peab end ohverdama ja loomaga koju jääma.

2) Turvaline koht

Lase loomal valida, kuhu ta tahab varjuda (kapid, vannituba, diivanialune, puur).
Ära keela seda – see on tema turvaruum. Hoolitse, et tee sinna oleks alati avatud.
Muuda see koht mugavaks, pane sinna tekid, pesa, lemmikmänguasi, vett ja süüa ning võimalusel kasuta liigispetsiifilisi feromoone, mis vahel aitavad rahuneda.

3) Summuta heli

Mängi muusikat/telekat, kasuta valget müra (tavalised kodused helid, millega loom on harjunud), sulge aknad ja tõmba ette kardinad.

4) Ära karista, vaid ole toeks

Hääle tõstmine, keelamine ja „ignoreerimine“ suurendavad ärevust. Loom ei kontrolli oma reaktsioone – tal on päriselt hirm. Ole loomale toeks, kuid seda võimalikult rahulikult. Ka üleliia sagimine-sebimine looma ümber või talle tavapäratu/ebamugav tähelepanu (a la kussutamine ja konstantne verbaalne lohutamine) võib loomas ärevust kasvatada.

5) Positiivsed tegevused

Kui loom suudab, täida tema aega mängu ja maiustega, kasuta toiduga täidetavaid mänguasju aja veetmiseks ja tähelepanu kõrvale juhtimiseks, närimiskondid ja lakkumismatid või nuuskimismatid ja - harjutused aitavad tekkivaid emotsioone kehast läbi lasta. Kindlasti võib ka käest maiuseid pakkuda (kassidele nt kreemmaiuseid).

Kui loom teab, mis on lõõgastusharjutused, siis võib nendest olla samuti palju abi. Rahunemine ja lõõgastumine meeldivas pesas ja kohas loob turvatunnet.

6) Võimalikult tavapärane rutiin pühade perioodil

Loomad armastavad rutiini. Äreva ja kartliku koera/kassi puhul on see päevselge, aga ka tugeva närvisüsteemiga tüüp võib pea kaotada, kui terve nädala käib tavaelule mitte sarnanev tants ja trall. See kõik ongi üsna stressirohke – rikutud režiim, võõrad inimesed käivad edasi-tagasi, meelierutavad toidulõhnad igal pool. Ärgem siis tehkem seda aega neile veelgi raskemaks. Igapäevaelu võiks olla nii tavaline kui alati – jalutuskäigud, mängud, toit jne. Samas õues tuleks pühade perioodil käia varakult, enne ilutulestiku algust ja kindlasti rihma otsas. Koera ei tohiks sel perioodil mingil juhul lahti lasta ning turvakaalutlustel peaks olema kasutusel nii rihm kui traksid, kuhu igaks juhuks omaniku telefoninumber kirjutatud. Pidage meeles ka kiip ja register kontrollida! Vajadusel võib jalutuskäigu hoopis asendada nuuskimise, preemiapõhise treeningu või mõne muu toreda tegevusega kodu lähedal.

7) Vajadusel ravimid

Foobilise ja paaniliste käitumise korral on nii toidulisanditel kui ka ravimitel oluline koht ärevuse ja paanika vähendamisel ning seeläbi looma tervise ning heaolu parandamisel. Vajadusel võiks ärevust vähendavaid ravimeid hakata andma paar päeva enne aastavahetust. Nende kasutamine tuleks koera „perearstiga” läbi arutada.

Enamasti paukude hirmu korral saab kasutada kiire- ja lühitoimelisi ravimeid. Kroonilise hirmu korral kasutatakse pikaajalisi ravimeid või kombineeritud skeemi.
Ravimite eesmärk on kaitsta looma aju tugevate traumaatiliste kogemuste eest ning läbi hirmu ja ärevuse vähendamisele luua soodne pinnas eelkirjeldatud haldamise ja abistamise võtetele, rahunemisele ning õppimisele.

Foto: ChatGPT

14/12/2025

Veel viimased tunnid on jäänud, et registreeruda Treenimisoskuste õpituppa, kus sel korral tegeleme treeneri oskustega.

Treenimisoskuste õpituba on treenerite õppimise ja enesearengu koht, kus meeldivas ja tõhusas õppimiskeskkonnas saab harjutada praktilisi treenimisoskusi ning saada uusi teadmisi loomatreenimise oluliste aspektide kohta!

13/12/2025

Täna saab veel Treenimisoskuste õpitoaga liituda!
Kui sa tahad olla oma koerale parem treener, siis on tarvis oskusi harjutada koerast eraldi.
Kui sa tahad teha tarku treenimisotsuseid, siis on tarvis teada ja mõista, kuidas meie lähenemine mõjutab koera väga paljudes erinevates treenimise aspektides.

Olen koos Leaga Treenimisoskuste õpitubasid läbi viinud juba 10 aastat. Ilma Leata veelgi kauem. Treenimisoskuste õpitubade süda on aga treenimismäng. Ja ma pole seda ise välja mõelnud! Ma seisan hiiglaste õlgadel!
Treenimismängu mängiti treenimisringkondades üksjagu. See oli kui "kuumem-külmem"- mäng, ent mis nõudis treenitavalt "võimlemist" ja milliseid liigutusi parajasti teha tuli, oli treeneri kontrolli all. Seetõttu võis selline mäng olla ajuti alandav või tola tegemise koht.
Minu õpetaja Kay Laurence vihkab aga igasugu lollust ning lõi seetõttu lauamängu Genabacab, kus kasutatakse erinevaid esemeid, mille abil käitumisi treenitakse.
Ja sarnast mängu kasutas Dr. Jesús Rosales-Ruiz oma tudengitega PORTL nime all ka Põhja-Texase ülikoolis käitumise seaduspärade uurimiseks.

Meie ootame sind osalema Tartusse Hea Koera ja Briskmindi Treenimisoskuste õpituppa!
https://heakoer.corsizio.com/event/691ffecbe5df27d0b018d8c4

13/12/2025

Treenimisoskuste õpitoa nimi oli vanasti Treenimismängude õpituba. Ja tegelikult ongi see parimat viisi õppimist võimaldav koolitus - see on vägagi mänguline ja kerges ning sõbralikus õhkkonnas toimuv koolitus, mille käigus saad sa ka süvendatult keskenduda mõnele koera treenimise aspektile. Sel korral siis treeneri enda oskustele.

Kuidas õpituba toimub? Meil käib harjutamine ja teooria käsikäes. Teeme sissejuhatuse ning siis jälle harjutame. Võistlust pole, on ainult sisekaemused ja enesehindamine. Konstruktiivne ja sisuline tagasiside on samuti väga oodatud.

Õpitoas osalemiseks on tarvis õppijale omast avatud mõtteviisi ja tahtmist treenimises paremaks saada. Kõigil tasemetel treenerid on oodatud!

Eelregistreerimine on kindlasti vajalik!
https://heakoer.corsizio.com/event/691ffecbe5df27d0b018d8c4

Kohtumiseni juba esmaspäeva õhtul!

12/12/2025

Juba järgmisel esmaspäeval teeme taas Kristina Mägiga treenimisoskuste õpituba. Miks me seda vankrit veame? Sest palju toredat kooselus koeraga jääb inimese oskuste taha. Rohkem oskusi annab rohkem valikuid.

Tule õpituppa ja uuri, millist osa oma treenimisoskustest täiendama peaksid.

Registreerumise link esimeses kommentaaris. Kohtumiseni!

10/12/2025

Ja nüüd - kui esmaspäeval jäid stressisignaalid kuulmata, siis kutsun sind kindlasti osalema Loomafüsio korraldataval veebinaril, kus lahkame samuti koerte stressi väljendavaid kehasignaale ning arutleme selle üle, miks on ka väga nõrkasid stressisignaale tarvis õppida märkama ja arvesse võtma.

Oled väga oodatud! Registreeruda saad siin:

Õpi tundma koerte stressisignaale ja mõista oma koera kehakeelt. Koolitaja Kristina Mägi (Hea Koer). Loengule on oodatud kõik koertest (ja inimestest) hoolivad inimesed, kes soovivad koerte kehakeelt ladusamalt lugema õppida.

09/12/2025

Eile oli Stressisignaalide õpituba - Mida koer sulle öelda proovib?

Tekkis mitmeid huvitavaid jutulõngu - näiteks, kas koer võib teatud stressisignaale näidata nii eustressis kui distressis olles. Näiteks: koerale meeldib väga õue minna. Kui ta aga liftis on - poolel teel alla, siis hakkab end kratsima. Kas see on positiivsest stressist- õuemineku ootusest? Või võib see olla distress lifti liikumise/ lõhnade vm suhtes?
Kindlasti tuleb seda olukorda jälgida, et leida veel infokilde, mis võiksid aidata vastusele lähemale.

Iga koerainimene ise on OMA koera ekspert, ent selleks, et eksperdiks saada, tuleb esmalt ise õppida, et siis koeraga koos olles õpitut juba rakendada saaks.

Suur aitäh kohalolijatele aktiivse kaasalöömise eest!

08/12/2025

04/12/2025

Kas sina mõistad, mida koer sulle öelda proovib?
Mina koolitajana näen, et sageli inimesed ei mõista, mis on ühe või teise ilme taga ning samuti ei teata, et stress on normaalne osa elust. AGA ometi ei ole liig palju stressi hea.

Kust me teame, millal on koeral liiga palju stressi?
Selleks peame me mõistma koerte stressisignaale justnimelt sellena - STRESSisignaalina. Sõltumata sellest, kas tegu on ülimalt aktiivse sportiva koeraga või peamiselt tubase perelemmikuga.

Liigsel stressil on ka koerte tervisele ja vaimsele heaolule kahjustav mõju. Selleks, et seda aga minimeerida, on meil tarvis tunda ära ja mõista, kui tõsised need signaalid on, mida me näeme.

Pean sel talvel suisa 2 selleteemalist ettekannet, kus räägime stressist, koerte kehakeelest ning siis õpime stressisignaale ära tundma nii piltidelt kui videotest. Koeri sellele üritusele kaasa ei võeta.

8. detsembril toimub Tartus Hea Koera ruumes õpituba Koerte stressisignaalid - Mida koer sulle öelda proovib?
https://heakoer.corsizio.com/event/691f75fa8ff18fc378962887

See Tartus toimuv üritus on hästi interaktiivne. Saab küsida, kommenteerida videoid ja fotosid ja heas õhkkonnas õppida.

11. detsembri loeng toimub loomade füsioterapeudi Dagris Punderi kutsel Loomafüsio kodulehel ning seal toimub loeng küsimustevooruga. Kui Sa oled unistanud, et tahad tulla stressisignaalide loengut kuulama, aga pole saanud Tartusse kohale tulla, siis see on sinu võimalus! (https://loomafysio.ee)

Kohtumiseni!

Koerte stressisignaalide õpituba- Parim viis koera mõista, on õppida lugema tema kehakeelt.