Hobuhaldjas - teekond hobusega parema üksteisemõistmise suunas

30/12/2025

Trenn noore täkuga?

Sel aastal on toimunud üks väga suur mugavustsooni nihe mu enda jaoks ning olen nüüd paar korda saanud maatöötrenni katsetada noore täkuga.

Mul on täkkude suhtes olnud alati aukartus ja pelgus – ja kuigi ma olen näinud loomuliku hobukäsitlusega tegelevate inimeste hobuste seas väga mõistliku käitumisega täkke, siis mingisugune umbusk ikkagi säilis. Mitte ka päris asjata: treening täkuga on ikkagi veidi keerulisem kui ruuna või märaga, sest just täkud tagavad looduses karja turvalisuse ning kutsuvad korrale neid, kes karja reegleid painutada üritavad. Täkud on sageli harjunud ise juhtima ning lõdvestumine ja inimesele juhtimise üle andmine on neile mõnevõrra keerulisem – seda oskuslikum ja selgem juht peab olema inimene.

Nüüd olen kaks korda saanud noore täkuga treeningut proovida (aitäh, Piret!) ning väga positiivselt üllatunud – ei olegi mind ära söödud ega alla aetud 😉. Tähistaevas on minumeelest noore täku kohta ka väga kannatlik ja kuulekas. Ehk ideaalne kaaslane, kellega hobusele selgemat piiride seadmist õppida.

Pean mainima, et oma osa Tähistaeva viisakal käitumisel on kindlasti väga heal ja oskuslikul käsitlemisel lapsepõlvekodus ja praeguses kodus, kus on reeglid inimese juures käitumisele juba varakult selgeks õpetatud ning tagatud liigiomased pidamistingimused.

Treeningus on võrreldes mära Tarapitaga minu jaoks nende esimeste koostöötrennide najal suurimateks erinevusteks, et Tähekesel on hea tempo endal sees (mina pean selg ees kiiremini astuma, vahel isegi hobuselt endale ruumi juurde küsima) ning et tal on raskem rahulikult paigal seista (ehk mul on vähem mõtlemis- ja analüüsiaega, kui tahan ennetada seda, et ta omavoliliselt liikuma hakkab).

Küll aga peatub ta väga kenasti (videost ka näha), ning arvestades, et ta pole koos inimesega maatööd veel väga palju teinud, on ta väga püüdlik õpilane (jah, märakari vahepeal nõuab ka oma osa tähelepanust aga üldiselt olen ma hämmastunud, kui hästi ta keskenduda suudab).

Link meie treeninguvideole leitav kommentaarides oleval lingil!

PS: Kui kellelegi Tähistaevas silma jääb ja väga meeldima hakkab, siis võta ühendust Piretiga (Kruusamäe talu hobused) – Tähistaevas on valmis tõsise huvi korral uut omanikku rõõmustama 😉

25/04/2025

Aprilli alguses oli mul võimalus koos hobusega osaleda akadeemilise ratsutamiskunsti seminari raames ühes Kenneth Vansweevelti treeningtunnis. Olles varem korduvalt seminaridel vabakuulaja-pealtvaataja rollis olnud, oli see minu jaoks uudne ja põnev kogemus.

Nagu ikka juhtuda võib, tingib kodusest platsist väljaspool olev keskkond, et trenn on natuke erinev sellest, mida võimalik koduväljakul teha.

Minu tavapärase trenniplaani elavdamisse panustas maneeži katuselt maha kukkuv lumi, mille hääl hobuse ärevust tõstis.

Nagu juba varasemalt kogenud olen, siis kui hobune midagi kardab, tasub esmalt tegeleda selle hirmu maandamisega – ehk jäin ise rahulikuks ja liikusin hirmutava elemendi (lume) suunas, näidates ka hobusele, et lund ma ei karda ja see meid ära ei söö.
Hobuse kõrval maa peal olles on seda teha muidugi hulga kindlam, kui sadulas (veel üks boonus maatöö harrastamise juures) :)

Ja pakkuge, palju läks aega, et hobune taas endaga kaasa mõtlema saada?

Ainult ca 5 minutit – hirmutavas olukorras olles tundub see aeg endale pikem, aga videosalvestiselt on näha, et juba 5 minuti pärast saime trenniharjutustega jätkata.

Siit nõuanne: kui hobune kardab, võta natuke aega ja kasvata hobuse enesekindlust hirmutava asja suhtes – minu meelest on see hulga parem ajaline investeering kui kogu ülejäänud trenn pooleldi ärevil hobusega midagi korda saata püüda.

Olen endaga rahul, et suutsin hobuse keerulisest olukorrast välja juhtida ja minu jaoks oli see eriti väärtuslik kogemus, sest sain ka ise otsa vaadata ühele oma varasemale hirmule: mis saab siis, kui on hea võimalus juhendatud trenniks, aga hobune ei ole ärevuse tõttu valmis kaasa tegema.

Mu armas trennikaaslane Tarapita suutis üllatavalt hästi oma hirmuga toime tulla ja kui treeningtunni alguses olin ma üsna veendunud, et hobuse pea ja kaela allapoole küsimine ei ole pärast ehmatust võimalik (kuna see eeldab hobuselt vaimset valmidust keskkonda taas usaldada), siis pärast hirmuga tegelemist saime Kenneth Vansweevelti juhendamisel trenniga jätkata ning hobune oli nõus olukorda usaldama ja ka pea ning kaela taas allapoole tooma.

Lisan ka mõned illustreerivad videoväljavõtted (kvaliteet pole just parim, aga hobune ja mina oleme tuvastatavad) ;)

Olen nii-nii tänulik Tarapitale koostöö, Kennethile juhendamise, Piretile juhendamise ja hobuse laenamise eest ja Janele ning Karitale, kes eelmisel sügisel selle mõtte (tulla seminaril hobusega koos trenni) mu pähe istutasid. Aitäh! 🧡

11/01/2025

Tere, 2025 ja head seda aastat kõigile hobuomanikele ja -huvilistele!

Aasta alguse puhul võtsin ennast ka kokku ja panin kokku video eelmise aasta viimasest trennist.

Sain arendada oma kordetööd ning katsetada traaversi küsimist nii sammus, traavis kui galopis (videolink kommentaarides).

Pidev edasiareng ja järjest keerukamad harjutused koos hobusega ning järjest väiksemad märguanded ja parem üksteisemõistmine on see, mis endiselt minu silmad särama paneb ning millega ka sellel aastal tahan jätkata. :)

Mis on Sulle hobustega seoses selle aasta eesmärgiks?

05/11/2024

Üks võimalikke takistusi, mis treeningus konflikte võib tekitada, on see, kui hobusel on mingit liigutust sooritades füüsiliselt valus.

Kuidas aga teada, kas hobusel on valus?

Leidsin ühe hea filmi, kus tutvustatakse teadusuuringu tulemusi hobuste levinumate valusignaalide kohta ning näidatakse ka seda, kuidas hobuste puhul valu asukoht täpsemalt kindlaks tehakse.

On vaadatav tasuta, inglise keeles.

Link postituse all kommentaarides!

22/10/2024

Kõik see, mida trennis harjutamise käigus teeme - märguannete täpsus, meie emotsioonid ja vastus keerulistele olukordadele on see, mis kasvatab või kahandab meie usaldusväärsust hobuse silmis.

Harjutuste tehnilise poole kõrval (mida on ka väga oluline teada) ei tohiks me seda ära unustada :)

19/10/2024

Katseta nippi:

Kui järgmine kord hobusega tegeled, püüa hoida oma liigutused aeglased ja pehmed.

Kuidas hobune reageerib?

17/10/2024

Oled Sa tähele pannud, kui tähelepanelikud on hobused selles osas, mida me oma kehaga teeme?
Mitte ainult sadulas olles, vaid ka hobuse kõrval liikudes.

Kuidas on Sinu kogemus?

13/10/2024

Millal hobune Sinuga viimati hästi koostööd tegi?

06/10/2024

Kuidas läks Sinu ja hobuse sellenädalane treening?

24/09/2024

Alati on tore õppida midagi uut. Saime Tarapitaga poovida vabatöös voldile (ringile) keeramist.

Kui tahad näha, kuidas läks, siis videolink kommentaarides :)

Mida Sina viimati hobusega koos uut õppisid? :)

21/08/2024

Täna mõned mõtted eetikast.

Kunagi varasemalt ma ei mõelnud sellele, millist füüsilist ja vaimset mõju treening võib hobusele avaldada - võisin ainult tunnetada, et midagi ei klapi neil juhtudel, kui hobune ratsutades tõrkus / paigal seisis ja taandas või vastupidi, minu alt minema kihutas.

Täna on minu jaoks ülioluline treenida hobust teadlikult - nii, et ka hobusel oleks sellest kasu. Nii vaimselt kui füüsiliselt.

Elu ei ole perfektne - loomulikult kui ise uusi asju õppida ja harjutada, siis nõuab see hobuselt (ja ka meilt endilt) kannatlikkust - kui anda õigeid märguanded ja loogilises järjestuses, siis õpib hobune väga kiiresti (iseenda märguannetega peab sageli rohkem vaeva nägema ning olen määratult tänulik oma treeningpartnerile Tarapitale ja treener Piretile, et nad siinkohal kannatlikud on).
Samuti ei ole iga päev pidupäev ehk mõni päev lihtsalt ei suju kõik nii nagu sooviks või on hobuse (või enda) mõtted rohkem mujal.

Aga kus on siis hobuselt nõudmise piir?
Ilmselt on see igaühe enese tunnetus ja siinkohal esitan ainult oma arvamust. Täna ma enam ei poolda hobusele täieliku vabaduse andmist (erandina võiks see jääda vaid päriselt metsikutele hobustele). Hobune, kes on sündinud inimeste sekka, peaks tundma inimestega koos toimetamise reegleid nii, et oleks ohutu inimesel ja oleks ohutu hobusel. See tähendab hobuse jaoks ka mõningatest inimese seatud piiridest pidevat kinni pidamist (ja inimese ülesandeks on neid piire vajadusel meelde tuletada).

Nõuda hobuselt mõningast mugavustsooni laiendamist ei tundu samuti liigne, kui see toimub kontrollitult ja teadlikult ning selle eesmärk on õpetada hobune liikuma nii, et ta võimalikult pika ja terve eluea elaks või arendada hobuse vaimset mugavustsooni selleks, et tulevikus võimalikus ootamatus olukorras teeks ta endale ja inimesele turvalisema valiku.

Mida ma ei poolda, on hobuselt üleloomuliku nõudmine auhinna võitmise nimel. Kui inimesed suudavad jätta võistlusplatsil maha oma ego ning keskenduda koostööle ja selle tulemusena sünnib auhinna vääriline esitlus, siis miks mitte. Inimestena on meil siin tükk tegemist, et fookus õigel elemendil hoida ehk minu silmis küllaltki keeruline ülesanne. Ent mine tea - usun paremasse homsesse ja inimkonna arenemisvõimesse.
Ja igaüks, kes peab oluliseks ja püüab arendada koostööd oma hobusega, ainult tugevdab seda usku.
Seega aitäh Sulle!

Foto: Piret Väinsalu (Kruusamäe talu hobused)

17/04/2024

Tahaksid teada, mis mul hobuse kõrval treenides on aidanud kiiremini edasi areneda? Panin kokku e-raamatu viiest kõige tulemuslikumast nipist, mis mind treeningus on aidanud:
https://hobuhaldjas.ck.page/f561ec019e?fbclid=IwZXh0bgNhZW0CMTEAAR04oWj99wT7HOeaLXlSD9rl0CFixj8Vk2VenW8SV3E5l0ug7-lBJidxckg_aem_AS0PRHJWby1DOXF-29EplREDoS7MNwAaJJQq2RqjlG3uAzjazOLPWPUASA3aioFRTShuet0jhCjEuarkwNIUvzT3

Saadan e-raamatu Sulle e-mailile. Liitud ka Hobuhaldja meililistiga, mille kaudu saad ka edaspidi kasulikke materjale või teada, kui toimub hobusõbralikku treeningut toetavaid sündmusi.Listist saad igal hetkel lahkuda.