06/07/2025
Selle hooaja söödavarumine on ikka kohe eriline peavalu 😏 Aga no läbi häda said esimesed pallikesed koju. Heinailma see aasta lihtsalt ei ole. Osa heinamaadest on meil siiani korraliku vee all ja nende niitmise peale me enam isegi ei mõtle. Nüüd, kui need paar ilusat ilma olid, saime suurema osa maadest õnneks niidetud ja ka pressitud. Hea on, et kõike korraga seekord maha ei niitnud, ajaliselt lihtsalt poleks jõudnud kõike kokku panna. Nende mõne põllugagi oli seiklusi piisavalt 🤭 Kohe niitmist alustades suutis Kristo leida põllult selle ühe ja ainsa kännu ja sinna niidukiga sisse kütta. Stressitase tõusis ilmselgelt märgatavalt 🙈 Selle sama kännuga sai õnneks niiduki ka uuesti sirgeks. Või no vähemalt niipalju sirgeks, et saaks edasi niita. Järgmiseks läks siis järgmisel päeval segaja kardaan. Ok, galega jääb segamata ja segamine läheb edasi vaalutaja kardaaniga. Vaalutamisel vist imekombel äpardusi ei juhtunudki 🤔 Aga no pressimisel... Kristo oli vast umbes 20 mintsa tagasi kodunt liikuma hakanud, kui juba helistas. Ok, head see ei tähenda. Kristole omase närvilisusega teatab ta siis, et lendaksin ruttu nööriga põllule...jep traktor koos pressiga istus kinni. Õnneks mitte väga kinni ja sai üsna nobedalt välja. See osa põllust pressimata jäigi. Õnneks oli ilm meeldivalt tuuline ja see lubas pressida päris pikalt, seega maas olev hein saigi kõik pressitud 🥳 järgmiseks hommikuks jäi see nuhtlus galega, aga see läks õnneks kilesse. Suur, suur aitäh Kaidole, kes tuli appi pressima 😊