20/07/2026
Vahel öeldakse, et loomad ei mõista meid ja meie neid..
Eile juhtus midagi, mis pani mind taas imestama. Kui olen õuel toimetamas, lasen kanad ja suure kuke Napoleoni vabalt ringi. Elame metsa ääres, seega loen neid aeg-ajalt üle – rebased ei ole siin sugugi haruldased.
Kutsusin kanad kokku. Lugesin... üks kana oli puudu. Hakkasin teda hõikuma.
Ja siis juhtus midagi vahvat. Meie suur kukk, kanakarja boss, läks puuduolevat kana otsima. Kui ta ta leidis, hakkas ta kana minu poole ajama – justkui öeldes: „Siin ta on, tõin su karjaliikme tagasi!“
See polnud esimene kord kui loom on mind oma arusaamisega üllatanud. .:)
Meie lehm Mia teeb samuti midagi, mis paneb mind ikka ja jälle naeratama.
Kui viin talle vett ja küsin: "Kas toon veel?", siis kui tal on janu kustutatud, raputab ta pead. Ja see pole juhtunud ainult ühe korra ehk pole lihtne kokkusattumus
Mida kauem ma farmiloomadega koos elan, seda rohkem räägime ühte keelt.
Sellised hetked tuletavad meelde, et kui me loomi tähelepanelikult jälgime, hakkame neid mõistma.
Nad ei räägi meie keelt, aga suhtlus ei käigi ainult sõnade kaudu. Usaldus, hoolimine ja teineteise mõistmine on universaalne..❤️🩷
Nähtamatud Loomad