22/07/2024
Suur au on tutvustada meie järjekordset väga usinat ja inspireerivat staaplikat. Teie ees on 17-aastane Christiano. Omadele Kiku.
Kiku kirjeldamiseks ja temast parema pildi saamiseks tuleks minna ajas aastaid tagasi, nimelt tema sünniloo juurde. Kiku sündis kõvasti enneaegselt, kui 2007. aasta aprillis sündima pidanud poiss nägi ilmavalgust juba 2006. aasta detsembris. Täpsemalt 25ndal rasedusnädalal. Sünnikaaluks fikseeriti 800 grammi, mis langes esimestel elupäevadel 640 grammi peale. Christiano esimesed neli elukuud tuli tal veeta kuvöösis. Viiendaks elukuuks kaalus ta kõigest 3 kilogrammi, mis on beebide tavapärane sünnikaal. Kiku olekski pidanud siis alles sündima.
Kiku elu on olnud alates sünnist täis katsumusi. Haiglas sai ta mitmel korral sepsise ehk veremürgistuse. Üks konkreetne veremürgistus, mis tabas teda kolmekuuselt, tekitas kriitilise olukorra. Kiku lakkas hingamast ja vajas elule tagasi aitamist. Sellest tingituna tekkis ajus hapnikupuudus, mis tõi kaasa karmi diagnoosi - PCI - tserebraalparalüüs. Tegemist on püsiva aju kahjustusega, mis pärsib nii füüsilist, kui ka vaimset võimekust.
Diagnoosist lähtuvalt ei andnud arstid Kiku lähedastele palju lootust “normaalseks” eluks. Kas ja kuidas Kiku kõndima hakkab, seda pidavat näitama aeg. Merike, tema ema, rakendas selles hetkes valikulist kuulmist ja jättis enda jaoks fikseerimata sõna KAS. Jäi ainult mõte - KUIDAS Kiku kõndima aidata ja sillutada talle tee võimalikult normaalseks eluks.
Algas võitlus bioloogia ning füsioloogiaga, mistõttu on Kiku elu olnud täis erinevaid operatsioone. Kahel korral on vajanud operatsiooni tema silmad. Ülejäänud operatsioonid on olnud jalgadele. Lisaks on toimunud X-jalgsuse korrigeerimise operatsioonid. See protseduur oleks võinud piirduda ka ühe operatsiooniga, aga kahjuks tuli põlve piirkonnast lahti klamber, mis nõudis uut fikseerimist. Hiljem tuli veel lisaks klambrite eemaldamise operatsioon. Kõige põhjalikum operatsioon on tehtud talle Saksamaal, kus Kikul lõigati läbi osad närvijuured, mis vähendasid oluliselt jalgade spastilisust. See operatsioon leevendas lihaspingeid ja enam ei pidanud iga kuue kuu tagant botoxit jalgadesse süstima. Närvijuurte läbilõikamine tähendas, et Kiku pidi õppima uuesti kõndima, sest ühendus aju ja jalalihaste vahel oli suurel määral katkestatud. Lisaks eelnimetatud operatsioonile tuli kirurgiliselt korrigeerida ka vasakut jalga otsemaks, millest taastumine oli kõige vaevalisem. Nimelt ei tohtinud jalale väga pikalt üldse toetuda. Kokku on Kikule tehtud üle kümne operatsiooni. Kõik kirurgilised sekkumised on olnud selleks, et Kiku saaks kogeda sellist liikumisvabadust, mida meie võtame liigagi tihti iseenesestmõistetavalt..
Christiano eluteel on olnud väga olulisel kohal ka meie stuudio fantastiline treener/füsioterapeut Agne, kes aitas Kikut teraapiatega üle kümne aasta. Staapli Stuudio kliendid teavad, et Agne ei aktsepteeri väljendit “see ei ole võimalik”. Sellist suhtumist on ta süstinud ka Christianosse.
Nüüdseks on Kiku nii TAVALINE poiss, kui see kõike eelnevat arvesse võttes võimalik on. Sõna TAVALINE on selles kontekstis üks väga eriline sõna ❤️
Kiku on Staapli Stuudio regulaarne treenija ja üks täieõiguslik staaplikas! Tema nakatavat rõõmsameelsust on märganud ka teised treenijad ja ta on suureks eeskujuks ning inspiratsiooniks. Trenn on võtnud tema elus väga tähtsa positsiooni. Kiku järgmine eesmärk on läbida Tallinna sügisjooksul 5 km noortejooks, milleks ta usinalt valmistub. Selleks teeb ta oma tädi ja onuga regulaarseid ühisjookse. Muideks, tema tädi ja onu, vastavalt Marika ning Roman, on ka Staapli Stuudio treenerid 😊
Ärgem suhtugem võimesse muretult joosta, hüpata, rattaga sõita või hundirattaid teha üleolevalt. Käesolev artikkel tõendab, et mõned inimesed, kaasaarvatud Christiano, oleksid selle muretu liikumisvabaduse eest nõus minema läbi lukuaugu.
Samuti julgustan loobuma enda võrdlemisest teistega. Mina olen mina, sina oled sina ja Kiku on Kiku. Mäng nimega ELU ei pruugi garanteerida meile parimaid kaarte, aga headest kaartidest tähtsam on see, kuidas sa neid kaarte mängid. Christiano on siiani oma kaarte väärikalt mänginud.
Kikust kirjutades ei saa ja tohi mainimata jätta tema suurimat kaljut ja tuge, kelleks on tema ema Merike. Merikese puhul on tegu emaga, kes ei ole kunagi lakanud uskumast, et ta suudab pakkuda Kikule võimalikult TAVALIST elu. Suur hirm ja mure Kiku tuleviku ees ei ole matnud Merikese optimismi ja tegutsemistahet oleviku hetkes. “Siin ja praegu püüan ma anda endast maksimumi” on olnud kandvaks mantraks kogu selle protsessi vältel. Empaatia ja nõrgemate abistamine on pikalt Merikest iseloomustanud ja tema “tassi” täitnud. Selle teksti autor tõdeb, et uhke on olla Kikule onu ning Merikesele vend ❤️
Soovin Sulle, lugejale, ilusat ning liikumist täis nädalat. Vii oma keha treeningrajale, et tunnustada neid, kes seda teha ei saa. Tean, et Kikul on ka selleks nädalaks mitu trenni plaanis 😊
Because he can..
