29/06/2025
🥀MOOSI (2009 - 26. juuni 2025)
Meie trikikooli chihuahua Moosi elas 16-aastaseks! See on väga p**k koeraelu💔
Armas Sirje ja Sten, tunneme teile kaasa ja oleme toeks sellel raskel ajal, kui teie pere leinab Moosit ja Happyt.
Kallid ja paid sulle, kallis Moosi, terve trikikooli järelejäänud liikmete ja nende perede poolt. Sa olid väga tubli ja armas chihuahua!
Lahkunud trikikoerte read aina pikenevad: Edmund, Pinki, Carlos, Bosse, Miki, Figaro, Mathilda-Rosalie, Kennu, Kuku, Missy, Näpukene, Ricardo, Party, Atsu, Augusto, Happy ja nüüd siis 17. lahkunu - Moosi.
Tema perenaine Sirje on kirjutanud tema elust sellise kokkuvõtte:
Moosil on olnud mitu kodu ja mitu peremeest. Elu algus oli Moosil raske. Esimesest kodust on Moosi oma ellu kaasa saanud mitmed hirmud, kuid järgmises kodus teda armastati ja hoiti. Seal harjus Moosi koos perenaisega õues jalutama ja rahulikult ootama, kuni perenaine teiste prouadega juttu ajas. Kahjuks sai ta selles kodus ainult paar aastat elada, sest perenaine suri ja Moosi jäi üksi. Perenaise poeg otsustas, et tema kodus ei jätku kohta oma ema lemmikule ning nii sattus Moosi tänavale.
Tänu headele inimestele pääses Moosi hulkuri elust ning sai endale Annika juures uue sooja ja turvalise kodu, kus teda hellitati ja armastati. Koos Annika ja Hallaniga on Moosi matkanud Eestimaa kaunites paikades, käinud telkimas ja saanud maal ringi joosta, ta oli armastatud pereliige ja alati kõikjal kaasas.
Moosi hakkas käima Krista Laaneti juures Chihuahuade trikikoolis, kust leidis endale palju uusi sõpru. Algul ei saanud ta aru, miks ja mida ta tegema peab, kuid siis nägi, kui tore ja lõbus on koos teiste väikeste koertega trikke õppida ning Moosil tuli kõik hästi välja. Eriti meeldis Moosile agility rada joosta ja tunnelitesse minna. Trikid said aastatega nii selgeks, et Moosi õpetab kausi-trikki Krista Laaneti raamatus "43 trikki koertele". Loomulikult on Moosil selged ka ülejäänud trikid sellest vahvast raamatust. Koos trennikaaslastega on peetud pidusid, käidud trikkidega esinemas ja tähistatud sünnipäevi.
Oma esimesest kodust on Moosi saanud vastumeelsuse laste suhtes ning kui perre sündisid 2 väikest poissi, kolis Moosi "vanaema" juurde. Siin oli juba kõik tuttav, sest Moosi oli ka varem siin külas käinud ja ööbinud. Pealegi ootas teda siin hea sõber Happy. Nüüd ei olnud Moosi enam kunagi üksi, sest koos Happyga oli turvaline õues käia ja mõnus kodus puhata.
Koos perega said Moosi ja Happy käia reisimas, metsas jalutada ja mere ääres puhata.
Sellel kevadel väsis Happy süda ning ta läks teisele poole vikerkaart. Moosi leinas oma sõpra väga, tema elu kulges nüüd vaikselt ja rahulikult. Kuid salakaval haigus näris teda seestpoolt ning 26. juunil saatsime oma kalli Moosi Happy kõrvale pehme pilvevaiba peale puhkama.
Öeldakse, et igal peremehel on maailma parim koer ning igal koeral on maailm parim peremees. Armas Moosipall, loodan, et sul oli meie juures maailma parim kodu. Meie jaoks olid sa maailma parim koer 🥀🥀🥀
