03/08/2025
Võib-olla oli kuu Veevalajas, aga ma ei mäleta ühtki teist katsepäeva, kus oleksin näinud nii palju erinevate inimeste silmis pisaraid – rõõmust, heldimusest, pettumusest, pingelangusest. Ja mitte sellepärast, et katse oleks olnud kuidagi eriti raske. Mõnel läks hästi, mõnel polnud lihtsalt õnne. Nagu ikka.
Merida tegi enesekindlalt veesuunamise, kuulas kiirelt abistavat vilet, oli nobe maasuunamisel, mõlemal margil ja võttis otsingu ette kogu oma südamega. Ja kui ma vaatasin, kuidas väike tubli must koer otsingus tööd teeb, siis oleks tahtnud ka pisara poetada. Mitte sellepärast, et ta nii tubli oli. Vaid sellepärast, et meenus, milline see teekond tänase Meridani on olnud. Merida on aus ja püüdlik koer, kes teeb kõike südamega ja alati pingutab hindele 5+. Aitäh, Rita, et usaldasid meile selle musta pärli!
Merida oli ainus, kes täna algklassi koertest jäljeni jõudis, ent kahjuks ta tuli sellelt siiski tühjalt tagasi. Korraks oli kurb, aga pisaraid ei tulnud – sest kuidas sa ikka pillid, kui tead, et koer andis endast nii palju kui sai?
𝐔𝐩𝐰𝐚𝐫𝐝𝐬 𝐎𝐡 𝐌𝐲 𝐖𝐡𝐚𝐭 𝐀 𝐍𝐢𝐠𝐡𝐭 “𝐌𝐞𝐫𝐢𝐝𝐚” - algklassi 2. järk
Avaklassis oli Eliko mu kätte usaldanud Londoni, kellega meil koostöö on noorem, kui väike armas beebi, kes nüüd Eliko päevi sisustab ❤ Jõudsime Londoniga teha umbes ¼ trenni.
Muretsemiseks polnud põhjust, ses katsele jõudes lülitus London tööreziimi ja tegi väikese vaevaga ära veesuunamise, kuulas ja kõndis kõrval. Tõsi küll, kahesel margil kaotasin koera silmis usalduskrediiti, kui peale esimest marki unustas koerajuht (mitte koer!) ära, et teine mark on veel vaja tuua. London pööritas kuuldavalt silmi ja õnneks mäletas teist marki paremini kui koerajuht.
Otsing algas kiire hooga ja esimesed kolm lindu tulid kiirelt kätte, aga siis segas tähtede seis vahele ja tuvid ajasid noore koera mõtted rändama. Tulemus: avaklassi 0. Aga tegime, mis suutsime.
Missy startis võitjaklassis ja tegi kolmese margi iseseisvalt. Veesuunamisel saatsin ta liinile ja ta vajas alasse jõudmiseks minimaalselt juhtimist. Ja just siis, kui tundus, et kohe jõuab pardini… keeras ta hoopis kõrkjate poole. Kuulsin selja tagant pealtvaatajate ahhetust, tundsin, kuidas selg märjaks ja hambad vile ümber krampi läksid. Aga Missy kogus end, keeras tagasi, ja lõpuks jõudis part koju. Ka otsingust tulid kõik linnud koju.
𝐌𝐲 𝐁𝐫𝐚𝐧𝐝 𝐒𝐨𝐮𝐥 𝐒𝐢𝐬𝐭𝐞𝐫 "𝐌𝐢𝐬𝐬𝐲" - võitjaklassi 1. järk!
Kui me siis jõudsime koju ja saime hetke puhata, jõudis mulle kogu päev kohale ja paar pisarat valgusid silma. Lihtsalt niisama. Võibolla sellepärast, et Missy on vahel nii tüütu ja vahel nii armas. Ja vahel me oleme eri planeetidel ja vahel mõistame üksteist ühest pilgust. Ja vahel ma lihtsalt ei tea, millega ma sellise koera ja tema usalduse olen ära teeninud.
Retriiverite tasemekatse (NOME-B) (cold game) korraldas Eesti Labradori Retriiverite Tõuühing, Janika suur kummardus ja aitäh!
Kohtunikuks oli Ari-Pekka Fontell, aitäh huvitava testi ja inspiratsiooni eest! Palju õnne kõigile, kes said tulemused! Aitäh kõigile, kes kaasa elasid ja suur kallistus trennikaaslastele, kellega koos trennides naerame ja nutame. Aet, meie veeliinid ei õnnestuks ilma meie jonnakale traditsioonile veekogude ääres ühiselt vilistamas käia ❤ 😃
Aitäh MINU KOER auhindade eest! Samuti toetas võistlust SEMU ja Ühinenud Ajakirjad.