Priit Koppeli Kose Loomakliinik

18/07/2025

👀 Elame piirkonnas, kus on palju väikesed, kuid väga ohtlikuid haiguseid levitavad p***e. Halval juhul võib mõni haigus lõppeda surmaga. Eriti ohtlikuks teeb p**k peiteaeg, mis võib kesta kogunisti kuu aega ning tüüpilised sümptomid on mittespetsiifilised. Tavaliseimateks sümptomiteks on palavik, loidus ja isutus ning osad sümptomid võivad avalduda ka kuid pärast puugiga kokkupuutumist.

Koerad võivad nakatuda enamjaolt borrelioosi, anaplasmoosi, babesioosi või erlihhioosi. Kuigi harva võib koeri kimbutada ka p***entsefaliit, siis tavaliselt on nad haiguse kandjaks ning haigussümptomeid neil ei esine.

⚠️ NB! Oluline on meeles pidada, et üldjuhul toimub haigustekitajate ülekanne ca 24 tunni jooksul, mistõttu on pärast igat õuesviibimist väga oluline koer hoolikalt üle kontrollida ning kinnitunud puugid kärmelt eemaldada. Leevendust saab ka erinevatest ravimitest, mida saab soetada loomakliinikutest või apteekidest. Saadaval on kaelarihmad, turjatilgad, tabletid ja süstpreparaat.

Väga oluline on teada, et need tooted, mis sobivad puugitõrjeks koertele, võivad kassidele olla eluohtlikud.

14/07/2025

Mille vastu koeri vaktsineeritakse? 🤔

🐕 Hoolitsetud täiskasvanud koer käib veterinaari juures vaktsineerimas tavaliselt kord aastas. Iga lemmiku vaktsineerimine on individuaalne toiming ning vaktsineerimissagedus sõltub tootjapoolsest vaktsiinijuhendist, looma elustiilist ning ümbritseva keskkonna riskifaktoritest. Alati tasub nõu pidada oma loomaarstiga.

Esimese kaitse saab kutsikas läbi emapiima, kuid seda juhul, kui ema on korrektselt vaktsineeritud. Piimast võõrdudes kaitse aga lakkab ning siis tuleb kaitse saamiseks vaadata juba loomaarsti poole. Kuigi vakstineerimisskeeme on erinevaid, siis tüüpiliselt vaktsineeritakse Eestis juba 12-nädalaseid kutsikaid. Vaktsiin sisaldab kaitset parvoviiruse, koerte katku, adenoviiruse, kennelköha, leptospiroosi, marutaudi vastu. Kuu aja pärast teostatakse kordusvaktsiin.
Aastaselt tehakse kodusvaktsiin nii kompleksvakstiinis sisalduvate haiguste vastu kui ka marutaudi vastu. Pärast seda läheb intervall pikemaks ning järgmiseid kompleksvakstiine tuleb teha 2-3 aastase intervalliga, marutaudi iga 2-aasta tagant ning kennelköha ja leptospiroos igal aastal.

⚠️ Parvoviirus põhjustab oksendamist, kõhulahtisust, isutust, palavikku, veekaotust. Haigestumisel vajab loom intensiivset haiglaravi. Paranemisprotsent kuni 80, kuid ilma ravita on suremus väga suur. Läbipõdemise järel võivad jääda eluaegsed tervisekahjustused. Vaktsineerimine annab enamasti väga hea immuunkaitse. Parvoviirust tuleb koertel aeg-ajalt ette ka Eestis, eriti vaktsineerimata emaskoerte kutsikatel.
Koerte katk on äärmiselt nakkav viirushaigus, mis võib tekitada erinevaid haigusnähte oksendamisest-kõhulahtisusest kuni silma-, naha- ja närvisüsteemi nähtudeni. Koerte katku läbipõdemine jätab eluaegsed tervisekahjustused. Paraku on viimastel aastatel koerte katku ette tulnud metsloomadel (rebased, kährikud, mägrad). Korralikult vaktsineeritud koerad saavad õnneks pikaajalise hea immuunkaitse.

Kord aastas vaktsineeritakse lemmikuid näiteks leptispiroosi vastu, ent kuna see näriliste poolt levitatav haigus levib rohkem kevadel ja sügisel, siis üldjuhul soovitavad loomaarstid vaktsineerimist planeerida näiteks augusti teise poolde või veebruari teise poolde. Kennelköha puhul on tegemist viirusliku piisknakkushaigusega, mis üldjuhul levib rohkem külmal ajal. Räägime nendest haigustest, sümptomitest ja võimalikest raviskeemidest suve lõpus uuesti! 🍂

06/07/2025

Lp.kliendid!

07-21.juuli loomaarst puhkab ja ei ole levis!

Jüri loomakliinik 5131714
Loomade kiirabikliinik 24/7 5023191
PetCity Raanamõisa loomakliinik 24/7 5153112
Jüripoja loomakliinik 56457325

08/05/2025

https://www.facebook.com/100068938548530/posts/1016896970618245/?mibextid=rS40aB7S9Ucbxw6v

NB! Levib väga nakkav hobuste herpesviirus! Kui sinu laps käib ratsutamas, siis palun loe ja jaga seda infot!

Hea lapsevanem – kui sinu laps tegeleb ratsaspordiga või veedab aega tallis, tasub praegu olla eriti tähelepanelik, sest levib väga nakkav hobuste herpesviirus! Iga väike ettevaatusabinõu aitab haiguspuhangut kontrolli all hoida.

Kui sinu laps käib tallis 👇🏻
🧼 Palu tal enne treeningut käed pesta.
👕 Selga puhtad riided ja jalanõud.
🐎 Pärast trenni peske kindlasti trenniriided (sh kindad) ja puhastage jalanõud.
🥕 Rääkige lapsega, et ta tegeleks ainult oma hobusega – praegu ei ole aeg maiuste jagamiseks ega teiste hobuste paitamiseks.
🏇🏻 Hobuvarustust (sh harjad, valjad, suulised jms) ei tohiks hetkel jagada. Kui see on vältimatu, desinfitseerige jagatav varustus hoolikalt.
🤚 Teisi talle ei ole hea mõte praegu külastada!

🙏 Need väikesed sammud on väga olulised, sest aprilli keskpaigas tuvastati herpesviirus Harjumaa tallis ja mai alguses ka Tartumaal.

Herpesviirus on hobustele ohtlik – see võib põhjustada närvinähte, halvatust ning tiinetel märadel isegi aborti või elujõuetute varssade sündi.

Aitame lastel mõista, et ka nemad saavad hobuste heaolusse panustada. Teadlik käitumine tallis ei ole keeruline, kuid selle mõju võib olla väga suur. 💛

👉🏻 Loe viiruse ja juhtumite kohta lähemalt: https://pta.agri.ee/uudised/hobuste-herpesviiruse-levik-eestis-jatkub

14/04/2025

Käitu vastutustundlikult!

Hea reisija, aita vältida loomataudide jõudmist Eestisse!

Kas teadsid, et loomataudid võivad levida ka inimese kaasavõetud toiduga või riietega? Kuidas seda vältida:
🚫 ära too reisilt kaasa liha-, piima- ega nendest valmistatud tooteid
🐄 välismaal olles väldi kontakti loomadega
👕 koju naastes pese riided ja puhasta jalanõud
⏱ hoidu pärast välisreisi kontaktist põllumajandusloomadega vähemalt 48 tundi

Aitäh, et aitad kaitsta Eesti loomi ja põllumajandust!

Rohkem infot: pta.agri.ee

02/04/2025

Lp.kliendid!

03-13.04 loomaarst puhkab ja ei ole levis!

Jüri loomakliinik 5131714
Loomade kiirabikliinik 24/7 5023191
PetCity Raanamõisa loomakliinik 24/7 5153112
Jüripoja loomakliinik 56457325

28/03/2025

PRESSITEADE
28. märts 2025

Eesti loomakasvatajad on tõsises mures: surmav loomataud levib Kesk-Euroopas – Eesti loomakasvatussektori kaitseks tuleb rakendada maksimaalseid ettevaatusmeetmeid.

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda hoiatab: Kesk-Euroopas levib kiiresti suu- ja sõrataud – äärmiselt nakkav loomataud, mis võib lühikese ajaga põhjustada ulatuslikke majanduslikke ja ühiskondlikke tagajärgi kogu Euroopa loomakasvatussektorile.

Viimaste päevade jooksul on taud tuvastatud juba mitmes Ungari ja Slovakkia farmis. Nakatunud farmides hukatakse tuhandeid loomi – praeguseks on hukatud või hukkamisel hinnanguliselt ligi 7000 veist. Euroopa Komisjon on olukorra tõsiduse tõttu kokku kutsunud erakorralise istungi arutamaks täiendavaid piiranguid ja meetmeid taudi leviku tõkestamiseks.

Ehkki Eestis ei ole hetkel suu- ja sõrataudi tuvastatud, on oht taudi sisse toomiseks reaalne – eriti olukorras, kus loomade liikumine, rahvusvaheline transport ja inimeste liikumine üle piiride on igapäevane.
Suu- ja sõrataud levib erakordselt kergesti:
- Loomade vahel otsese või kaudse kontakti kaudu;
- Saastunud transpordivahendite, riiete, jalanõude, töövahendite ja sööda kaudu;
- Inimeste kaudu, kes viibivad või liiguvad farmides või farmide läheduses – isegi tahtmatult;
- Lisaks levib suu- ja sõrataud ka õhu kaudu ning väidetavalt isegi sadu kilomeetreid, mis teeb selle ohjamise veelgi keerukamaks.

Sarnaselt 2001. aasta puhangule Ühendkuningriigis, kus haiguse ohjeldamiseks tuli hukata üle 6 miljoni looma ning kahjud ulatusid 8 miljardi naelani, võib ka Eestile sarnane stsenaarium tähendada katastroofilisi tagajärgi.

Kutsume üles: suurendage valvsust ja järgige rangelt bioturvalisust!
Kõik loomapidajad ja farmide töötajad peavad koheselt hindama ja vajadusel täiustama oma bioohutusmeetmeid:
- Piira farmi territooriumile ligipääs – sisenemine ainult hädavajadusel ja ainult volitatud isikutele.
- Väldi farmidevahelist liikumist, sh töövahendite ja sõidukite jagamist.
- Desinfitseeri kõik transpordivahendid, jalanõud ja töövahendid enne ja pärast farmi sisenemist.
- Väldi võõraste loomade, sööda või põhupallide toomist ilma päritolu kontrollimata.
- Tee kindlaks, et kõik töötajad on teadlikud bioturvalisusreeglitest ja järgivad neid igapäevaselt.

Hoiatus ka tavakodanikele ja matkajatele!
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda tuletab meelde, et loomataudide leviku oht ei puuduta vaid loomakasvatajaid. Kõik inimesed, kes liiguvad maal, matkavad või viibivad farmide läheduses, peaksid olema äärmiselt tähelepanelikud:
- Ära sisene farmide territooriumile ilma loata – isegi lühiajaline viibimine võib põhjustada saastumist.
- Puhasta jalatsid ja riided pärast maal liikumist, eriti kui oled viibinud karjamaadel, laudakomplekside või loomadega kokkupuutuvates piirkondades.
- Väldi kontakti loomadega, eriti välismaal reisides.

Ühine vastutus Eesti loomakasvatuse kaitsel
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda kutsub kõiki – nii tootjaid kui ka tavakodanikke – üles olema tähelepanelikud ja vastutustundlikud. Suu- ja sõrataudi Eestisse jõudmine oleks laastav kogu põllumajandussektorile ning annaks tugeva hoobi Eesti toidujulgeolekule.

Olukorra arenedes annab EPKK koostöös Põllumajandus- ja Toiduametiga jooksvalt täiendavat infot ning juhiseid.

21/03/2025

15/03/2025

https://www.facebook.com/100064862583456/posts/1089321899906553/?mibextid=rS40aB7S9Ucbxw6v

🙏 Palun ära sega jänesepoega 🐰

❗REEGEL: kui leiad jänesepoja, siis ei tohi teda puutuda. Enne sekkumist võta meiega kindlasti ühendust! Ära anna ühelegi loomapojale piimatooteid!

🐇Emajänes käib oma poegi toitmas äärmiselt ettevaatlikult, ainult korra ööpäevas. Seetõttu on ülimalt oluline, et argliku meelega loom ei oleks häiritud. Kui leiad üksiku jänesepoja, on enamasti kõik hästi. Emme tuleb hämara saabudes tagasi, toidab pojad ja peidab nad uude kohta.

Halljänese pojad on juba sündides karvkattega ja avatud silmadega. Ema jätabki nad tundideks omapäi, inimese arvates tihti "ebasobilikku" kohta. Jänesed ei ehita pesa, vaid peidavad pojad ära, tihti poetades nad eraldi peidukatesse, et ohu korral terve pesakond koos hukka ei saaks.

😔Jänesepoegade kasvatamine nõuab meie vabatahtlikelt väga palju aega ja tööd. Kuna jänesed on väga õrnad loomad, pole nende kasvatamine üldsegi lihtne. Seetõttu on parim, kui jänesepoeg saab kasvada oma ema hoole all.

👉Kui leiad jänesepoja ja kahtled, kas kõik on korras, siis tee kiirelt foto, liigu eemale ja võta meiega koheselt ühendust.

📷Fotol olev jänesepoeg jõudis eile meie vabatahtliku Virge juurde. Teavitaja toimis vastavalt meie juhendamisele, kuid kahjuks selgus, et jänesema ei naasnud enam poja juurde.

🙏Palun aita meil osta vajalikku toidusegu, et jänesepoegi aidata:

✅Toetuse võib saata pangakontole:
EESTI METSLOOMAÜHING, EE952200221067573100
SWIFT/BIC kood: HABAEE2X
Selgituseks: “Metsloomade abistamiseks!”

✅Metsloomade aitamiseks vajalikke kulusid saad aidata meil maksta helistades:
Nr 9009933 – annetad 5€
Nr 9009955 – annetad 25€
Kuula palun kogu jutt ära, sest muidu annetust ei toimu

✅PayPal konto link:
https://www.paypal.com/cgi-bin/webscr?cmd=_s-xclick&hosted_button_id=S4NU4QQJ3WVJW&source=url

✨✨✨✨✨✨✨✨✨✨✨✨✨✨

Eesti Metsloomaühing on vabatahtlikul tegevusel ja vaid annetuste toel toimiv ühing, seetõttu on meile igasugune toetus väga oluline! 🙏

28/02/2025

https://www.facebook.com/100068938548530/posts/964916685816274/?mibextid=rS40aB7S9Ucbxw6v

📢 PTA loob loomaheaolu juhtumitele reageerimiseks operatiivüksuse

Amet on tõhustamas oma 📈 tegevusi. Esimene suurem muudatus on seotud loomaheaolu valdkonna tegevuste ja operatiivsuse tugevdamisega. Selle sammuga võtab amet eesmärgiks muuta 🐱🐶 loomaheaolu pöördumistele reageerimise tõhusust ja mõjusust.

Üksus hakkab tegutsema 👉

👫 Ühtse meeskonnana
🇪🇪 Üle Eesti
☀️ Selle aasta mais-juunis

Lähiajal kuulutame välja avalikud konkursid, et üksusesse leida vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakutega teenistujad.

👇Loe lisaks
https://pta.agri.ee/uudised/pta-loob-loomaheaolu-juhtumitele-reageerimiseks-operatiivuksuse

20/02/2025

21.02.2025 oleme avatud 16.00-19.00;
24.02.2025 oleme suletud!

06/02/2025

https://www.agri.ee/uudised/riik-loob-keskse-lemmikloomaregistri?fbclid=IwY2xjawIRc91leHRuA2FlbQIxMQABHYoAf3PlR3aKYC2HN7V_XU-OAsCQGInd4S9yKrKbJLyRJCNpiLOjuPqtmQ_aem_44XqGfTpvc2OTaiyK_a5ng

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium soovib alates 1. juunist 2027 muuta koerte, kasside ja valgetuhkrute registreerimine ning kiibistamine kohustuslikuks.