14/06/2026
Pühapäeva õhtu mõtted katuselt
Nädalavahetus oli vastikult märg, kiire ja töine. Aga vaatamata ilmale saime palju tehtud.
Õhtuks tuli lõpuks päike välja ning sain ronida oma tavapärasesse lemmikkohta – katusele. Mõtteid mõlgutama.
See on päeva parim aeg.
Töölised on läinud. Loomad on söönud, terved ja asjatavad omi asju. Vaikus on lõpuks kohale jõudnud.
Ja sina lihtsalt istud ning vaatad üle põldude loojuvat päikest.
On palju asju, mille eest tänulik olla.
Kõige rohkem olen aga tänulik sellele, et meil on nii vahva, hooliv ja tubli toetajaskond. Inimesed, kes elavad meie tegemistele kaasa, annetajad, kes aitavad siis, kui jälle tundub, et sein on ees. Ilma teieta ei oleks siin ei neid loomi ega neid maju, mida me samm-sammult ehitame. Aitäh teile.
Olen õnnelik , et Tolik sai täna koju..iga kord ( harva ,kuid siiski) kui läheb vana koer koju, tunnen ma eriti suurt rõõmu ja see annab alati usku, et ehk veab ka teistel vanuritel..kahjuks küll mitte , paljudele jäämegi meie nende viimaseks koduks..
Olen õnnelik, et meil on võimalus teha asju päriselt loomade vajadustest lähtuvalt.
Et ei pea istuma kuskil koosolekuruumis tähtsate nägudega tähtsaid asju arutama. Ei pea vaatama, kuidas üks onu joonistab varjupaika teadmata, mida loom tegelikult vajab või kuidas üks varjupaik toimima peaks.
Olen õnnelik, et ei pea osalema tapatalgutel. Sellist palka ei ole Eestis veel välja mõeldud, mille eest ma seda teha tahaks.
Olen õnnelik, et saan õhtul katuse otsas istudes võtta plaani ette ja muuta homse päeva jooksul terve ala ülesehitust.
Koerte aedikud siia. Ei, hoopis sinna.
Lehmade talvekodu natuke teise nurga alla.
Veel üks läbipääs.
Veel üks varjualune.
Ja kõik.
Ei ole kuiva onu kuiva joonisega, mida peab millimeetri täpsusega järgima. Ei ole iga uue kriipsu eest arvet. Ei ole lõputut kooskõlastusringlust.
Homme vehin lihtsalt kätega töömeestele, võtan puupulga ja joonistan uued plaanid otse mullale.
Vahel mõtlen nendele väikestele vallavarjupaikadele, mida projekteeritakse sadade tuhandete eurode eest. 120 m² hoone, suured administratiivruumid ja loomad kuskil plaani tagumises otsas. 1 m² hinnaga umbes 1800 eurot teeb see üle 216 000 euro.
Meil läheb mõnikümmend tuhat eurot rohkem, aga tulemuseks on kohad 45–50 loomale. Boksid, isiklikud väliaedikud, iseseisev ligipääs õue. Umbes 40 m² oma ruumi ühele koerale – sisuliselt väike kahetoaline Mustamäe korter.
Just sellist kohta me ehitame.
Mitte selleks, et loom saaks 14 päeva kuskil ära oodata.
Vaid selleks, et tal oleks päriselt hea olla.
Aga enne tuleb veel üks vana tuttav ära võita.
Maaparandustööd.
Ja nende arved.
Sest unistused sünnivad küll katuse otsas, aga valmis ehitatakse need ikka labida, töömeeste ja tasumata arvete vahel. 🐾❤️
Nädalavahetus andis hingeliselt natuke boosti juurde ja sellega ka häid ideid😅
Lisaks on meil värvimisega ühel pool, sest pesitsusrahu algas, pääsud ehitasid 2 päevaga pesad ja kolisid sisse
