29/08/2025
Rääkimata lood.
Miira.
Loomakasvatus või nagu meil kombeks, loomadega lausa koos elamine, on üks ütlemata tore elulaad. Vähemalt seni loomapargi lehel avaldatud „torepiltide“ põhjal võiks seda arvata. Tegelikult on asjaolud sootuks keerulisemad. Juhtub ka parimates peredes ehk teatud olukordades peab ütlema, et oleme loomadega lõpuni koos- seda nii heas kui halvas. Tegelikult on sellest loost juba õige mitu aega mööda läinud, jõed tohutul hulgal vett merre kandnud, kuid alles nüüd oleme valmis seda teistega jagama. Lihtsalt liiga värsked asjad vajavad natuke laagerdamist ja sellest esimesest valust ülesaamist.
Miira on üks ääretult tore ja sõbralik lontis kõrvadega anglonuubia sugemetega kitseke. Meie juurde kolis ta koos õega. Loomult pigem tagasihoidlik, mille tõttu teised kitsetegelased teda natuke togisid. Kuid ilmselt on see juba seda sorti loomade loomuses, et aeg-ajalt jõuvahekorrad paika pannakse. Aeg veeres ja mingil hetkel hakkasime märkama, et Miira ei lähe koos teiste kitsedega sööma. Hoiab tahaplaanile. Arvasime, et heakene küll, kui teised kõhud täis saavad, siis saab heinasalve juurde. Aga tühjagi. Kitsele otsa vaadaates oli ta silmavaade kuidagi ähmane, elurõõm kadunud ja silmalaud vesised. Selge pilt, mingi jama kallal. Kõne Eesti Maaülikooli produktiivloomakliinikusse. Soovitati puhastada ja jälgida. Mõeldud (soovitatud)- tehtud! Kahjuks ei läinud olukord paremaks. Kits autosse ja kliinikusse vastuvõtule. Kogu edaspidise teema tahaks võimaluse korral enese mälestustest kustutada. Tuli välja, et tegemist tõsise silmapõletikuga, mille tõttu looma nägemine oli pea-aegu kadunud ja ühel silmal ka juba võrkkest kajustunud. Prognoos kehvem kui kehv. Üks silm vajas kohest operatsiooni (loe eemaldamist), teist äkki veel saab kuidagi päästa. Kuigi väga palju pääsemislootust ka teisele silmale ei antud.
Kuna kits jäi peale operatsiooni ööseks kliinikusse, et tahetud teda päris üksi sinna jätta. Kiiruskatse koju tagasi ja umbes 200 km (edasi-tagasi) hiljem oli ka õde talle seltsiks viidud. Operatsioon küll Miiral õnnestus, kuid vaatamata sellele oli ta väga nõrk ning allus ravimite toimele väga halvasti. Kuna immuunsus oli tõsiselt nõrgenenud, hankis ta enesele veel mingi infektsiooni külge, mis muutis olukorra suhteliselt lootusetuks. Ma ei teadnud, et seda tehakse, aga ka loomade puhul teostatkse vereülekannet. Seega, õde Kiira võitles samuti Miira elu eest.
Aeg kliinikust end välja kirjutada. Veterinaarid soovisid head paranemist ja edu, kuid silmist oli näha, et erilist usku neis sellesse ei ole. Seega, ühe lahingu olime kahjuks kaotanud, sest looma üks silm ei näinud enam kunagi päikesetõuse ega loojanguid. P**k sõda ellujäämise nimel alles algas.
Kodu, kallis kodu!
Miira kolis olude sunnil meile koridori elama. Siis oli ta kogu aeg meil silme all, sai kogu aeg midagi head-paremat ning piiramatul arvul paisid ja kallistusi. Ühtegi päeva ei möödunud, et õde tal välisukse taga ei käinud, justkui küsimas „Kuidas Miiral läheb?“ Tundub uskumatu, aga ka kogu elu õues elanud kits oskab tubastes tingimustes hoobilt puhtust pidada. Enese püstiajamine oli tal küll alguses vaevaline, kuid alati küsis ta end välja pissile või sellele teisele hädale. Seda ka öösel. Igavesti nutikas loom!
Ravil, teise silma süstideks ja haava puhastamiseks oli meil justkui kiirliin kliinikumi vahel käima pandud. Iga väike edusamm, mõne kilogrammiga kosumine ja teise silma järjest selgemaks muutumine tõi tegelikult kõigile, kes selles taastumise protsessis osalesid naeratuse näole. Tegelikult oli Miira autos sõites väga hea reisisell. Pikutas universaalkerega liikuri tagumises osas ja aeg-ajalt mõmises heatahtlikult üle istme seljatoe, justkui kontrollides, kas meie ikka alles olema. COOPi parkla pissipeatused olid tavaline nähtus ja seda poekülastajate üllatavate pilkude all.
Aeg teeb oma töö ja ravib kõik haavad. Praegu on meil Miira loomapargis üks piraadi moega ühe silmaga kits. Saab väga hästi hakkama ja elab teistega koos täisväärtuslikku elu. Ta on täielik nunnukas, kes naudib ülivõrdes inimese seltskonda. Kogu seda pikka ja vaevalist teekonda meenutavad ainult üks puuduv silm ja aastaaruande miinusread EXELi tabelis.
Kitsed on imelised!
