Siilipusa MTÜ - siilide pääste ja rehabilitatsioon

18/05/2026

💚 Me ei tohiks unustada, et oleme osa loodusest.

Suur tänu Osoon tänase saate eest. Paljusid metsloomi tabavad õnnetused on otseselt või kaudselt seotud inimtegevusega.
Seepärast on nii oluline, et märkaksime, hooliksime ja tegutseksime — annaksime metsloomadele võimaluse paraneda ning loodusesse naasta.

Aitäh, et aitate aidata. 🦔💚

ERR-i tasuta veebikanal, mis näitab parimaid saateid, sarju, filme, dokfilme ning võimaldab mugavalt otse kuulata kõiki ERRi raadio ja teleprogramme.

16/05/2026

Samal ajal kui tunneme rõõmu, et enamus talve meie hoole all olnud siile on taas vabadusse saanud, on meil ka tõsiseid murelapsi.

🩷🦔 Kristiinest juba 6. märtsil meieni jõudnud abi vajaval siilil olid tagajalgade varvastest ja suuremast osast jalapöidadest järel vaid luud. Põlvedeni ulatunud rasked haavad on nüüdseks peaaegu paranenud, kuid komistuskiviks on saanud pisikesed pöiaotsakesed, mille tallaaluste paranemine edeneb visalt. Igapäevane puhastamine on valus ning puuris saab haavale tekkiv õrn uus kude ikka ja jälle viga. Natuke haavaliimi ja kaks tükikest granulatsiooniplaastrit andsid tema väikestele pöidadele justkui uued tallad, mis loodetavasti aitavad paranemisele hoogu juurde.

💚🦔 8. mail Sauelt leitud apaatne siil oli saanud koera käest pureda. Paremal näo- ja kaelapiirkonnas oli neli hammustushaava, vasakul aga tõsised rebimishaavad. Näopool on tugevalt turses ning haavadesse ja naha alla koguneb hemorraagilist eritist. Õnneks on kogu selle purustuse keskel silm terve. Loodame, et igaõhtune põhjalik haavade puhastamine ning ravimid aitavad siilipoisil paraneda.

💚🦔 11. mail märgati Valingu külas apaatsevõitu siili. Esmapilgul oli tegemist heas kaalus täiskasvanud siiliga, kes oleks pidanud aktiivselt kevadisi siilipoisi asju ajama. Paraku kahandas tema jõuvarusid vasaku kõrva juurest kuni õlani ulatuv vana ja mädanev lõikehaav. Veel üks patsient, kes vajab õhtuseid haavapuhastusprotseduure, kuid kelle veenmine nende läbiviimiseks on tõsine pingutus.

🩷🦔 12. mai tõi meile väikese ime. Tallinnas Mardi tänaval märgati aias kuidagi liiga julget pisikest siili. Ühel meile saadetud fotol paistis tema ninal midagi valkjat. Täpsustamisel selgus, et pisikese ninahingamine on tõsiselt takistatud ning see oli ka tema veidra käitumise põhjuseks.

Leidja tõi vaid 444 grammi kaaluva siilitüdruku meie hoole alla. Tema tilluke nina on täis väikeseid hammustusauke. Paremal pool on kahjustatud must ninaots, haavu on ka nina peal, vasakul ninapoolel on vigastus veelgi ulatuslikum. Õnnetuseks ulatub seal üks haav ka läbi luu.
Siilitüdruk on hetkel stabiilne, lisahapnikku enam ei vaja, kuid saab ravi, vajab sagedast haavade ja nina puhastamist ning ees ootab arstivisiit.

🩷🦔 Kotinuka küla siilitüdruk on olnud meie hoole all juba möödunud aasta hilissügisest. Vaid 188-grammisena jõudis ta meieni suure sügava abstsessi, raske kopsupõletiku ja parasiitidega. Ta võitles end elule tagasi ning on nüüd tragi, tige ja vabanemiseks sobivas kaalus, aga ...
.. üks mure püsib — tema väikestele okastele ei ole kasvanud juurde neid pikemaid, tihedaid ja tugevaid okkaid, mida tal looduses hakkamasaamiseks vaja on. Esimesed tillukesed uued okkaotsad on küll juba aimatavad, kuid sellest ei piisa. Tema söögilaud on võimalikult looduslähedane, ta saab juurde vajalikke toidulisandeid ning ka lisaaega kaitsvate okaste kasvatamiseks.

Tema samast kohast pärit pesakonnakaaslane, kes kasvas samades tingimustes, on seevastu igati tubli, terve ja mõnusalt okkaline. 🦔

Meie õhtused tunnid on tegemisi täis ning kirjutamiseks jääb järjest vähem aega. Püüame teid siiski Siilipusa tegemistega kursis hoida.

🦔🦔🦔 Kõik meie juures abi saavad siilid on osake Teie usaldusest ja panusest. Südamest aitäh! ❤️

🥰 Ühe väga toreda ja ootamatu üllatuse valmistas meile Rattafesti meeskond, kes võttis oma Retkele läbi Setomaa kaasa siiliteema ning kutsus meidki osalema. Paraku on praegu siilitoimetuste tippaeg — uued abivajajad, vabanemiseks valmistuvad tragid okkapallid ning lõputu puuride ja aedikute puhastamine ja desinfitseerimine.

Südamest aitäh, Rattafest et võtsite siiski osakese Siilipusast endaga kaasa, toetasite meie tegevust ning kutsute ka teisi siilidele kaasa elama ja appi tulema. 💚

❤️. Oleme südamest tänulikud Siilipusa MTÜ hoole all olevate, abi vajavate siilide toetamise eest väikese annetusega.

Siilipusa MTÜ
Swedpank EE582200221082302246
Annetus siilidele

Või pangalingi kaudu: https://swedbank.every-pay.eu/lp/bvecvn

Aitame koos 🦔❤️

24/04/2026

Aprillikuus on meie juurde jõudnud kolm abivajajat. Neil kõigil oma lugu - kahjuks ka üks ääretult kurb.

🦔 5. aprill
Abi vajas abi meie enda küla siil. Noormehed märkasid garaažide juures vanaraua-hunnikus oleva autovedru sisse pugenud siili. Siil oli sinna kinni pitsunud, vedru oli p**k ning ta ei pääsenud sealt ei edasi ega tagasi. Olukord oli tõsine, Jälgimäelt sõitis appi veel üks noormees. Koos otsustati vedru ühest otsast ketaslõikuriga lühemaks lõigata, kaitstes samal ajal siili.
Välja saanud Siilipoisi keha nägi halb välja, kuid tänaseks on siil heas vormis ja igati tragi. Saab lõpuni parasiiditõrje ning kohe kui lubatud lumetorm möödas vudib tagasi koduradadele.

🦔🌈 12. aprill, pühapäev
Abi vajas Märjamaal hoovist leitud näo ja peahaavaga siil. Leidja arvas, et ta on autolt löögi saanud.
Õblukest siilipoissi üle vaadates rääkis tema pisikene katkine keha ääretult k***a loo.
😢 Siilil olid näos värsked hammustuse haavad, suured rebitud augud otsmikul ja kõrvade juures, parema silma piirkond oli katki rebitud ning vasakul ülemine lõualuu koos hammastega katki hammustatud..

😢 Tal oli õhupallisündroom (balloonsyndrome) - siili keha tundub suur, pea väike, kuid siil ise väga kerge. Varasemate haavade kaudu naha alla sattunud bakter tekitab seal gaasi. Selle tulemusel paisub siili nahk nagu õhupall, avaldades samal ajal survet siseorganitele. Ilma abita selline siil sureb...

😢 Õhuballisündroomi põhjustasid selle siili varasemad hammustusehaavad. Neid oli pisikese siili kehal palju, osad olid kaetud vanade kõvade kärnadega, kuid veel mitte lõplikult paranemud. Kahe kärna all olid mädanevad haavad 😢

Eelmise suve noore siili kannatused olid olnud pikad. Hilissügisel oli ta saanud hammustada. Keha katvate haavadega oli ta jäänud talveunne. Hammustusehaavad hakkasid vaikselt paranema, kuid haavade kaudu organismi sattunud bakteri tõttu kogunes naha alla vaevusi tekitav gaas. Nüüd varakevadel sattus okaskera taas koera hammaste vahele - seekordsed vigastused ei andnud enam võimalust elule ning meil tuli vastu võtta väga raske otsus 😢🦔💔

🏥 Jah, oli pühapäeva õhtu, kõige kallim aeg kliinikus, kuid see pisike okaskera oli juba liigagi kaua kannatanud.
Suur aitäh, head toetajad, et teie abil saame ka selliseid kiireid otsuseid vastu võtta. 💚

🦔 13. aprill
Sakus sattus hätta pisike siil.
Õhtul töölt tulles märkas pererahvas aias usinalt kaevavat koera. Koera tegevust vaatama minnes leidsid nad tema poolt kaevatud augu, mille keskel pisike hirmunud siil.
Siil oli pealtnäha terve, kuid ka vops käpaga võib siilile viga teha.
Kuna ka tema kaal oli väike, võtsime ta enda juurde jälgimisele. See oli õige otsus - siilil on tugev köha, kopsuparasiidid ning kopsupõletik. Ta vajab turgutust ja ravi.

❗️🦔 Siilid toimetavad meie aedades ja rohealadel, ees on heitlikud ja külmad ilmad. Märkame pisikesi abivajajaid, pisimagi kahtluse korral küsige julgelt nõu.

Loodame meiegi pikisilmi natuke soojemat aega. Veel nädalake igaõhtust siilirestot ning aprillikuu lõpust hakkavad kõik meie okkalised hoolealused tagasi vabadusse sibama.

💚🦔 Armsad siilisõbrad, oleme südamest tänulikud Siilipusa MTÜ hoole all olevate, abi vajavate siilide toetamise eest.
🙏 Iga väike panus loob uue võimaluse.

Siilipusa MTÜ
Swedpank EE582200221082302246
Annetus siilidele

Või pangalingi kaudu: https://swedbank.every-pay.eu/lp/bvecvn

Aitame koos 🦔❤️

17/04/2026

Jätkame siilidele ohtlike olukordade kirjeldamist. Eelmine oli varakevadise aiakoristusega seotud ohtudest.

Seekord:

⚠️ Ohtlikud aiandustavad - keemilised tõrjevahendid ohustavad siile.

Kevade saabudes algab aedades aktiivne tööperiood – haljastatakse, istutatakse ning peetakse võitlust tigude, umbrohu, erinevate taimekahjurite ja – haigustega. Paraku käib sellega sageli kaasas ka keemiliste taimekaitsevahendite ja tõrjevahendite kasutamise kasv.

☹️ Paraku ei piirdu nende ainete mõju ainult sihtorganismidega. Need jõuavad paratamatult ka meie aedades elavate siilideni– sageli märkamatult ja kaudselt.

☝️ Aiandustoodete puhul pööratakse tihti tähelepanu tootenimele ja lubadustele (“tõhus”, “kiire toimega”), kuid tegeliku mõju määrab toimeaine. Sama eesmärgiga toodetel võib olla täiesti erinev mõju – üks võib olla ümbritsevale keskkonnale ja siilile suhteliselt ohutu, teine aga mõjutab tugevalt ka ümbritsevat ning olla siilile eluohtlik juba väga väikestes kogustes. Seetõttu on oluline enne kasutamist alati kontrollida, milline toimeaine tootes sisaldub ja kuidas see toimib.

Hispaania teetigude levik on märgatavalt suurendanud teomürkide kasutamist. Levinumad toimeained tigude tõrjeks mõeldud graanulites on raud(III)fosfaat ja metaldehüüd.

⚠️ Raud(III)fosfaat toimib teo seedesüsteemile, peatab toitumise ning tigu hukkub peidupaigas. See ei põhjusta siilidele tugevat mürgistust, võib kaasa tuua mõningad seedeprobleemid, kuid peetakse siilidele siiski oluliselt ohutumaks valikuks.

‼️🦔 Teograanulite toimeaine Metaldehüüd on seevastu tugev närvimürk, mis põhjustab lihaskrampe, vedelikukadu ja kiiret organismi kokkuvarisemist. Siilidele on see äärmiselt ohtlik – väga väikesed kogused võivad olla surmavad ning oht tekib ka siis, kui siil sööb mürgitatud tigusid.

Teomürgi graanulid satuvad siilide organismi mitmel viisil. Need kleepuvad tigude kehale ning jõuavad siilini koos saagiga. Samuti võivad graanulid jääda pinnasesse ja taimedele, kust siil neid toitu otsides alla neelab. Siil sööb putukaid ja teisi selgrootuid otse maapinnalt ning koos saagiga satub tema seedekulglasse paratamatult ka pinnast ja taimset materjali. See tähendab, et ka värskelt mürgitatud taimedelt või nende lähedusest toitu otsides jõuavad kemikaalid siili organismi.

Kõik teomürgigraanulid vähendavad siilide looduslikku toidulauda.

‼️🦔 Näriliste tõrjeks kasutatavad rotimürgid toimivad vere hüübimist takistavate ainetena. Oht siilidele tekib eriti siis, kui mürgid on paigutatud neile kergesti ligipääsetavatesse kohtadesse – näiteks puuriitade alla, terrasside alla või muudesse maapinnal asuvatesse varjulistesse paikadesse, kus siilid liiguvad ja toitu otsivad. Rotimürgi maitse võib loomale olla ahvatlev ning siil võib seda otse süüa. Lisaks võib mürk sattuda organismi ka kaudselt, süües mürgitatud või surnud loomi.

Rotimürgid põhjustavad siilidel sisemisi verejookse, mille tunnusteks võivad olla veri uriinis või roojas, ninaverejooks, köha kopsuverejooksu tõttu, loidus ja apaatsus ning hüfeem ehk veri silma eesmises kambris. Ka väga väike kogus võib siilile saatuslikuks saada ning mürgistust ei ole enamasti võimalik ravida.

⚠️ Putukatõrjevahendid – olgu need sipelgate, roomavate või lendavate putukate vastu – sisaldavad erinevaid toimeaineid, millel on sageli sarnased hoiatused: need on ohtlikud mesilastele ja veeorganismidele ning neid ei tohi kasutada tuule ega vihmaga, vältida tuleb nahale ja silma sattumist. Kuigi need ei pruugi põhjustada kohest surma, kahjustavad nad siile pikaajaliselt, nõrgestades nende organismi.

‼️🦔 Laialdaselt kasutatav umbrohutõrjevahend glüfosaat (nt Roundup) on üldhävitava toimega herbitsiid, mis mõjutab kogu ökosüsteemi. See satub mulda ja toiduahelasse ning mõjutab siilide toiduobjekte, näiteks vihmausse. Mõju siilidele on enamasti kaudne, kuid pikaajaline, mõjutades nende seedimist, siseorganeid ja üldist tervist.

☝️ Siilidel on üks väga omapärane käitumine – närides uudselt lõhnaviad materjale, tekitavad nad vahutava sülje ning proovivad uued lõhnad süljega enda kehale määrida, mistõttu satub ka mürk kergemini organismi.

Praktikas tähendab see, et teomürk jõuab siilideni tigude kaudu, putukamürgid putukate kaudu ning rotimürk nii otseselt kui ka kaudselt läbi saagi. Siil sööb putukaid ja teisi selgrootuid otse maapinnalt ning koos saagiga satub tema seedekulglasse paratamatult ka pinnast ja taimset materjali. See tähendab, et ka värskelt mürgitatud taimedelt või nende lähedusest toitu otsides jõuavad kemikaalid siili organismi.

Paljud kemikaalid ei tapa koheselt, kuid kahjustavad siseorganeid, eriti maksa, nõrgestavad immuunsust ja soodustavad kasvajate teket. Siilide keskmine eluiga looduses on vaid 2–3 aastat ning iga lisakoormus vähendab nende võimalust ellu jääda.
Drastilisem võib olukord olla tillukestele, karvututele siilipoegadele, kui siiliema kõhualune karvastik saastub kemikaalidega töödeldud pinnal kõndimisel. Pessa tagasi jõudes ootavad teda näljased siilipojad, kes saastunud kõhualuselt siiliema piima imema lähevad ning mürgiste ainetega ulatusliku nahakontakti saavad.

😢🌈🦔Metaldehüüdi või rotimürki saanud siile ei ole võimalik päästa. Eriti traagiline on see emasiilide puhul – mürk kandub edasi ka poegadele, mis tähendab kogu pesakonna hukkumist.

☝️ Soovitame alati kontrollida toote toimeainet, mitte ainult nime, vältida närvimürke ja vere hüübimist mõjutavaid aineid ning eelistada mehaanilisi ja looduslikke tõrjemeetodeid.

💚🦔 Siilid elavad meie kõrval – samades aedades ja maastikel. Me ei saa neile selgitada, milline aed on ohutu ja milline mitte. Küll aga saame meie teha teadlikke valikuid.

Iga kord, kui kontrollid toimeainet ja valid ohutuma lahenduse, annad siilile võimaluse ellu jääda.

❤️🦔 Hoolime ja hoiame!

10/04/2026

Aega läks, kuid siin see nüüd on - Siilipusa 2025 aasta kokkuvõte.

🦔 2025. aastal jõudis Siilipusasse 127 abi vajavat siili. Neist uue võimaluse sai 94 okaskera – see on 74% abivajajatest.

💚 Meie hoolt ning kõikide siilisõprade abi vajasid:

🍼🦔 Kõige pisemad – piimabeebid.
28 tillukest piimapoega, kellest 26 kasvasid suureks ja tragiks siiliks.

Pisikesed vajasid ööpäevaringset söötmist iga 3-4 tunni tagant. See tähendab magamata öid, soojendamist ja lõputut hoolt. Aga suureks nad kasvasid ja sibasid tagasi loodusesse.

🌳🦔 55 üle 90-grammist siilipoega, neist:

20 siilipoega, keda märgati päevasel ajal üksinda uitamas – kõik 20 kasvasid suureks. Sageli olid nad juba alajahtunud ning mõnel olid peal kärbsemunad, kuid õigel ajal sekkumine aitas.

24 siilipoega leiti apaatsena murul lebamas – neist kasvas suureks vaid 13. 😢
Enamasti oli neid nähtud üksinda juba mitu päeva, vahel isegi nädal. Sellises seisus on siilipojad sageli kärbsemunade ja vakladega ning vajavad lisasooja, lisahapnikku, lisavedelikku, ravi ja sageli toitmist ööpäevaringselt. See on tõsine võitlus – ja kahjuks mitte alati võidetav.
❗️🦔 Kui märkate päevasel ajal üksinda uitavat siilipoega, küsige kohe nõu.🙏

5 siilipoega olid sattunud vangistusse (auk, võrk, kilekott, nöör) – 4 neist paranesid.

5 sügisest siilipoega leiti ringi tuterdamas talvitumisperioodil – 3 kasvasid suureks ja vabanevad lähiajal.

1 koperdav ja karvutu siilipoeg kosus ning kasvas toredaks, koheva kasukaga okaskeraks.

🦔🦔 44 täiskasvanud siili, neist:

20 hammustusehaavadega – 12 paranes.
7 leiti apaatsena lebamas – 4 paranes.
5 olid sattunud vangistusse (auk, võrk, kilekott, nöör) – 4 paranes.
4-st trimmeri- või muruniidukivigastusega siilist paranes vaid 1.
3-st sõidukivigastusega siilist paranes 1.
2 teadmata põhjusel vigastatud siili paranesid mõlemad.
2 talvitumisperioodil väljas kõndunud siili vabanevad
lähiajal.
1 täiskasvanud siil, kes teisaldati koos poegadega parklas
olnud pesast, on tagasi vabaduses.

📈🦔 Kolme aasta võrdlus abi vajanud siilide kohta.

2023 – 90 abivajajat, uue võimaluse said 41 (45,6%)
2024 – 124 abivajajat, uue võimaluse said 76 (61,3%)
2025 – 127 abivajajat, uue võimaluse said 94 (74%)

💚🙏 Meil on hea meel tõdeda, et siilide hooldamiseks vajaliku tehnika lisandumine, meie meeskonna suurenemine ning professionaalsuse kasv on toonud kaasa ka paremad võimalused väikestele okkalistele hoolealustele.

🌍🦔 Kuskohalt küll kõik need okkapallid meile jõudsid?

44 - Tallinnast
Nõmmelt 15, Pääskülast 10, Lasnamäelt 6... teistest linnaosadest veidi vähem (Vanalinn, Pelgulinn, Kalamaja, Kristiine, Kadriorg, Kesklinn, Mähe ja Pirita)
20 - Saue vallast (Sauelt 11, Laagrist 7, Jõgisoolt 1, Riisiperest 1)
20 - Raasiku vallast, Arukülast
18 - Keila vallast (Keilast 17, Karjakülast 1)
6 - Viimsi vallast, Haabneemest ja Muugalt
5 - Rapla vallast, Hagudilt
5 - Rae vallast, Peetrist, Lagedilt ja Mõigust
4 - Tartust
3-1 siili jõudsid meile Laulasmaalt, Hiiumaalt, Saaremaalt, Pärnumaalt, Kiili vallast, Kohila vallast, Maardust, Anija vallast, Jõgeva vallast, Jõhvi vallast.

❤️94 väikest siilijuntsut on tagasi meie aedades ja parkides.
🌳🦔🦔🌾

❤️Aitäh teile, armsad siilisõbrad, märkamise, hoolimise ja toetuse eest. Oleme koos pingutanud ning andnud uue võimaluse nii paljudele väikestele eludele.🦔🦔

Oleme südamest tänulikud Siilipusa MTÜ hoole all olevate, abi vajavate siilide toetamise eest väikese annetusega.
Siilipusa MTÜ
Swedpank EE582200221082302246
Annetus siilidele
Või pangalingi kaudu: https://swedbank.every-pay.eu/lp/bvecvn
Aitame koos 🦔❤️

03/04/2026

Saksamaal on siilide olukord nukker, paljudest piirkondadest on siilid sootuks kadunud.

Suure küürvaala päästmine tõi seal kaasa analüüsi loomade eetilise ja ökoloogilise väärtuse käsitlemisest looduskaitses, mis kutsub meidki kaasa mõtlema...

🐋 vs 🦔
Kas üks elu on väärtuslikum kui teine?
📚 Saksamaal avaldatud analüüs loomade eetilise ja ökoloogilise väärtuse kohta toob välja ebamugava vastuolu:
Ühe hätta sattunud vaala päästmiseks mobiliseeritakse kiiresti suured ressursid – inimesed, tehnika ja kümned tuhanded eurod.
Samal ajal toimub vaikselt ja märkamatult väikeste loomade, nagu siilide, massiline hääbumine meie enda aedades.
Üks neist jõuab uudistesse.
Teine jääb märkamatuks ning abi tugineb vaid vabatahtlike tegevusel ja annetajate toel.

Analüüs rõhutab, et tegemist ei ole bioloogilise vaid psühholoogilise ja ühiskondliku valikuga – me märkame seda, mis on suur ja silmatorkav ning jätame tähelepanuta selle, mis on väike ja igapäevane.

💔 Kannatus ei sõltu looma suurusest
Bioeetika vaates (nt pathotsentrism) on oluline üks asi – võime tunda valu.
See tähendab, et:
– nälgiv siil, kes ei suuda enam end kerra tõmmata, tuigub ringi ja tudiseb;
– ja kaldale kinni jäänud vaal.
kogevad kannatust, mis on moraalselt võrdselt oluline.

🌍 Vaal ja siil – erinev roll, sama tähtsus.
Analüüs toob välja ka olulise erinevuse nende rollides:
🐋 Vaal
– aitab reguleerida globaalset kliimat;
– seob suuri koguseid süsinikku;
– toetab ookeani ökosüsteeme.
🦔 Siil
– hoiab kontrolli all putukate arvukust;
– toetab elurikkust aedades ja asulates;
– on indikaatorliik – tema kadumine näitab, et meie keskkond on tasakaalust väljas, näitab kuidas meil tegelikult läheb.

Vaal mõjutab maailma suures plaanis.
Siil näitab, mis toimub meie enda kodu ümber.
Mõlemad on olulised – lihtsalt erineval tasandil.
⚖️ Miks me siis üht märkame ja teist mitte?
Analüüs toob välja mitu põhjust:
– inimesed eelistavad suuri ja „karismaatilisi“ loomi;
– üksik vaal on nähtav ja emotsionaalne lugu;
– siilide hääbumine on hajus ja nähtamatu;
– me oleme oma igapäevasest loodusest võõrdunud.

🦔 Siilipusas näeme iga päev seda „vaikset kriisi“.
Meieni jõuavad siilid, kes on:
– näljast kurnatud;
– vigastatud robotniidukite või trimmerite poolt;
– kaotanud oma elupaiga...
Need ei ole üksikud juhtumid. See on muster.
Ja kõige raskem on teadmine, et suur osa neist kannatustest on välditavad.

🙏 Mida igaüks meist saab teha:
✔️ jäta aeda looduslikke nurki;
✔️ jäta ka kevadel osa lehti riisumata, et siiliemadel oleks pesamateerjali;
✔️ tee siilidele aiast-aeda läbipääs;
✔️ ära kasuta robotniidukit öösel;
✔️ kontrolli põõsa aluseid enne trimmerdamist;
✔️ kata järskude servadega augud ja veesilmad või taga neist väljapääs;
✔️ kata maapinnal asuvad marjapeenrad võrgu asemel kattelooriga;
✔️ kontrolli enne süütamist varem kogutud lõkkehunikuid;
✔️ paku kuival ajal vett;
✔️ märgates abi vajavat siili – tegutse!

💚 Täname kõiki, kes märkavad ja aitavad
Iga päästetud siil on üks elu, mis sai võimaluse.

Iga inimene, kes hoolib, aitab muuta maailma veidi õiglasemaks – ka nende jaoks, keda ei nähta.
🦔 Siil meie aias väärib sama hoolt kui vaal meres.

📚 Allikas: Saksamaal avaldatud analüüs loomade eetilise ja ökoloogilise väärtuse kohta
🔗 https://luckhedgehog.de/welt-der-igel/wert-eines-igels/

31/03/2026

Armsad Siilisõbrad 😊

Siilil on 2026 aasta looma väärikas staatus, mis toob kaasa ka suurema tähelepanu. See toidab lootust, et täna ohueelses seisus oleva looma olukord veidikenegi paraneb.

Püüame omalt poolt kajastada siilide elu, toimetamise iseärasusi ja muresid.

🎤 30. märrsil vestsime siilijuttu Krista Taimiga, Vikerraadio otsesaates Ökoskoop.

Vestlus algab peale lühikest sissejuhatust ning laulu, 3 minuti ja 34 sekundu juures.

🦔❤️ Hoiame ja märkame meie aedade öiseid toimetajaid, mida rohkem teame, seda turvalisema keskkonna oskame luua.

https://vikerraadio.err.ee/1609969444/okoskoop-siilid-pusimetsandus-ja-piiritaja

Juttu tuleb siilidest ja MTÜ Siilipusa tegemistest, sellest, kuidas luua siilidele turvaline aed ning mida teha, kui on siiliga õnnetus juhtunud. Külas on MTÜ Siilipusa eestvedaja Anneli Sinirand. Suuremahulise ja kiire metsamajandamise kõrval on aina rohkem juttu püsimetsandusest kui traditsi...

30/03/2026

Märtsikuu viimane nädal tõi meile kolm õnnetusse sattunud siili. 🦔
Abi vajasid üks pisikese siilitüdruk ja kaks siilipoissi, kes mõlemad kaalusid pea kilo – see on pärast talveund igati tubli tulemus.
Paraku ei saanud neist keegi iseseisvalt loodusesse jääda. 😢

🦔 Sauel märgati ringiratast tiirutavat siili. Paari tunni möödudes oli ta küll asukohta veidi muutnud, kuid liikus endiselt ringitades.
Võtsime ta enda hoole alla. Tema vasakul küljel ja parema kõrva all olid hammustuse haavad. Kõrvades nähtavat põletikku ei olnud.
Kas tiirutamise põhjuseks on peapiirkonna trauma, ei ole veel selge.
Söögiisu on siilijuntsul hea. Loodame, et ravi toimib ja siilipoiss saab oma koduradadele tagasi.

🦔 Peetri alevikus leiti aias lebav siil, kes käppadele tõstes vajus tagasi külili ega suutnud kõndida.
Tema seisund on keeruline. Tõenäoliselt on ta saanud tugeva löögi vasakule peapiirkonda – näopool on turses, silmas on tugev verevalum ning võimalik nägemiskahjustus.
Liikumine on häiritud ja söömisel vajab ta abi.
Anname talle aega, et hinnata taastumise võimalusi ja näha, kuidas ravi mõjub.
Tema jaoks on praegu väga oluline lisahapnik ja kõik head soovid.

🦔 Kristiines leiti terrassil lebamas pisike siil, kellel oli suur haav seljal ning keda varesed olid nokkimas käinud.
Ka tema olukord on töösritu. Seljahaav on sügav, tundub vana ning selle ümbrusest on okkad ära näritud – võimalik, et talveune ajal on rotid teda vigastanud. Lisaks on vana haav nina peal ning paremal küljel.
Nõrgana talvepesast välja tulles sattus ta omakorda vareste rünnaku alla.
Pisike, vaid 490 grammi kaaluv siil oli väga alajahtunud, rohkete puukide ja kohutava hulga kirpudega. Ta vajab p**ka haavaravi. Nohu ja ragisev hingamine viitavad tugevale põletikule.
Loodame, et ravi, lisahapnik ja soojus aitavad tal taastuda.

🦔💚 Aitäh siilisõbrad, pisikeste abivajajate märkamise eest 🦔 💚 Suur ja südamlik tänu kõikidele Siilipusa toetajajatele, iga väike okkaline elu saab uue võimaluse teie toel.

🙏 Oleme südamest tänulikud annetuste eest, mis aitavad katta siilide ravi- ja toidukulusid.

Siilipusa MTÜ
Swedpank EE582200221082302246
Annetus siilidele
Või pangalingi kaudu: https://swedbank.every-pay.eu/lp/bvecvn
Aitame koos ❤️

📌 Usaldus ja koostöö, Siilipusa MTÜ
- on tulumaksusoodustusega ettevõtete nimekirjas;
- on Keskkonnaameti koostööpartner;
- on liitunud Annetamise hea tavaga;
- on registreeritud PRIA-s metsloomade rehabiliteerimise tegevuskohana https://www.pria.ee/registrid/metsloomad

22/03/2026

Märtsikuu alguses liitus meie siilijõuguga veel kolm abivajajat 🦔

📍 1. märtsil leiti Nõmmel jäiselt pargirajalt siil, kes oli väga madala kaaluga. Lisaks kimbutasid teda köha ja ragisevad kopsud,mis on väga sagedane mure paljudel talvel ekslevatel siilidel.

📍 6. märtsil märgati Kristiines kahte siili.
Üks neist jalutas küll ebasobival ajal, kuid oli heas kaalus. Tema peamisteks muredeks olid kirbud ja siseparasiidid.

Teine, väike siilitüdruk oli enda kanda võtnud aga pea kõik võimalikud tervisemured…
Ta kaalus vaid veidi üle 400 grammi.
Tema keha oli kaetud puukide ja kirpudega.
Tugev köha ja ragisevad kopsud viitasid suurele hulgale kopsuussidele.
Lisaks oli tema ninal vana korp, mille all peitus mädanev haav.
Mõlema tagajala varvaste ja osaliselt ka päkkade asemel turritasid paljad luud.
Jalahaavadele paakunud mustuse ja korba alt tuli välja rohkelt mäda ning kõhu all oli sügavale ulatuv abstsess.
Tõenäoliselt on need vigastused tekkinud hilissügisese trimmerdamise käigus.

💚 Täna on lootust:
– kõhualune mädapaise on peaaegu paranenud;
– kopsupõletik taandub;
– jalahaavad nõuavad veel tõsist hooldust, kuid paranevad tasapisi.

Sarnase trimmerihaavaga siil oli meil ka aasta tagasi. Sel korral märkas inimene juhtunut ning kohene haavaravi andis head tulemused.

Iga selline lugu tuletab valusalt meelde, kui habras on siilide elu inimese kõrval.
Sageli piisab vaid ühest hooletust hetkest – trimmer, niiduk või auto – et väikese looma elu jäädavalt muuta.

Loodame hiljutisele siilide kuulmisuuringle, et tulevikus suudame paremini mõista, kuidas siilid ohte tajuvad ning leida lahendusi, mis aitaksid neid kaitsta nii autode kui ka aiatehnika põhjustatud vigastuste eest.

📍 Siilid juba ärkavad ning hakkavad vaikselt ringi liikuma. Üks hetk tähelepanu võib päästa elu. 🦔❤️
Aitäh kõigile, kes märkavad, hoolivad ning aibistavad 🙏

Siilipusa MTÜ on tulumaksusoodustusega ühingute nimekirjas – ka paarieurone tulumaksutagastus aitab meil päästa elu.

Aitame koos 🦔💚
Siilipusa MTÜ
Swedbank: EE582200221082302246
Selgitus: Annetus siilidele
Või pangalingi kaudu:
https://swedbank.every-pay.eu/lp/bvecvn⁠�
Aitame koos 🦔❤️

15/03/2026

💚🦔 Kas teadsid, et siilid võivad omavahel suhelda „salakeeles“ mida meie ei kuule?

Oxfordi ülikooli teadlaste uus uuring viitab, et siilid kuulevad helisid, mida inimene ei kuule – laia ultraheli sagedusvahemikku vähemalt kuni 85 kHz.

Siilide kuulmisuuringu tulemusi tutvustati meile Taanis 17.–18. jaanuaril toimunud siiliprofessionaalide konverentsil. Tulemuste tutvustamisega kaasnes palve mitte jagada neid enne uurimustöö ametlikku avaldamist.
Olime usalduse eest tänulikud – nüüd, alates 11. märtsist, on uurimus avalik.

Teadusuuringus mõõdeti 20 Euroopa siili kuulmist, kes pärinesid Taani metsloomade rehabilitatsioonikeskustest. Kõigil loomadel mõõdeti kuulmist ajutüve kuulmisvastuse meetodiga (ABR) ning lisaks uuriti ühe siili kõrva anatoomiat mikro-CT skaneerimisega.

👂 Tulemused näitasid, et Euroopa siil kuuleb helisid sagedusvahemikus umbes 4–85 kHz, kusjuures suurim tundlikkus on umbes 40 kHz juures.

Uuringus testiti kuulmist kuni 85 kHz, kuid kõrgemaid sagedusi ei mõõdetud. Seega ei saa välistada, et siil kuuleb ka veelgi kõrgemaid ultrahelisagedusi.

Kuulmisvahemike võrdlus:

👤 Inimene: 20 Hz – 20 kHz
🐶 Koer: 67 Hz – 45 kHz
🐱 Kass: 45 Hz – 65 kHz
🦔 Euroopa siil: 4 kHz – vähemalt 85 kHz

Seega kuulub siil kuulmisvõime poolest ultraheli tajuvate väikeste imetajate hulka ning kuuleb kõrgemaid helisid kui enamik koduloomi.
Ka siili kõrva ehitus on tüüpiline väikestele imetajatele, kes kuulevad hästi kõrgsageduslikke helisid

🦔 Milleks siilile selline kuulmine?

Kõrgsageduslik ja ultraheli kuulmine võib aidata:

🔹 heli suuna määramisel
🔹 putukate leidmisel
🔹 keskkonna tajumisel ja ohu märkamisel
🔹 võimalik, et ka liigisisese suhtluse juures

🦔 Kas ultraheli võiks aidata siile kaitsta?

Teadlased viitavad, et siilide kuulmisvõime parem mõistmine võib aidata arendada ultrahelil põhinevaid hoiatus- või peletussüsteeme.

Näiteks võiks tulevikus katsetada:

🚗 teede lähedal ultraheli hoiatusseadmeid, mis annaksid siilidele märku lähenevast ohust;
🤖 robotniidukitel ultraheli signaali, mis paneks siili enne niiduki lähenemist eemalduma;
🌱 aiaseadmeid, mis annaksid niitmise või trimmerdamise ajal siilidele varajase hoiatuse.

Selliste lahenduste puhul tuleb siiski veel uurida, millised helid siile tegelikult häirivad või eemale peletavad, kas nad harjuvad helidega ning kui kaugelt peab signaal kostma, et siil jõuaks ohtu vältida.

💚🦔Autode ja aiatehnika tõttu viga saanud ja hukkunud siilide mure on ka meie südames. See uuring annab lootust – seniks aga oleme hoolsad.

📚 Uuri lähemalt

📖 Täisp**k teadusartikkel
Rasmussen, S. L. jt. (2026)
Hearing and anatomy of the ear of the European hedgehog (Erinaceus europaeus)
https://royalsocietypublishing.org/doi/10.1098/rsbl.2025.0535

🎥 Uuringu ühe autori Sophie Lund Rasmusseni loeng uuringu tulemustest.
Ingliskeelne loeng. Soovitame väga vaadata! 💚
https://youtu.be/Utb1mDkGDpE?si=MTM91-qIDOper40R

14/03/2026

🔆🌱 Kevadised koristustööd võivad olla ohuks siilidele.

🔅 Soojad ilmad toovad aedadesse ja parkidesse kevadkoristuse: riisutakse lehti, liigutatakse kõdu- ja oksahunnikuid ning tehakse lõkkeid.
🦔 Just sellistes peidupaikades võivad aga varjuda talveunest ärkavad siilid. Seetõttu tasub kevadistel koristustöödel olla eriti tähelepanelik – üks hooletu liigutus võib väikesele loomale tuua kaasa rängad vigastused või koguni surma.

🧹 Prahti, kulu ja lehti on kõige turvalisem riisuda, kasutades plastikust või kergest metallist mururehaga.

🍂 Vaadake üle ka rehitsedes välja tulevad suuremad puhmad. Talve üle elanud siil võib kaaluda vaid veidi üle 300 grammi ning tema kuivanud rohu- ja lehematerjalist pesa võib riisudes koos siiliga prügisse või lõkkesse sattuda.

🪏 Suuremad seisnud lehe- või oksahunnikud tasub enne terava hargiga tõstmist käsitsi ettevaatlikult läbi raputada, et sinna peitunud siili mitte vigastada.

🛍 Seisma jäänud lehe- ja aiajäätmete kotid vaadake enne jäätmejaama viimist kindlasti üle. Kui koti küljele on auk kraabitud, võib siil sinna endale kuiva pesa teha.

🧶 Looduses ja aedades vedelev prügi kujutab siilidele tõsist ohtu. Siilid takerduvad kilekottidesse, nööri- ja võrgujuppidesse ning vigastavad end teravate plekitükkide ja klaasikildudega.

🔥 Enne lõkke süütamist tuleb lõkkekoht ja sinna kogutud materjal kindlasti läbi vaadata ja ringi tõsta, et seal varjuv siil tules hukka ei saaks.

Iga päästetud siil algab märkamisest 💚🦔

Hoiame ja hoolime ❤️