Käitumiskliinik

Käitumiskliinik Käitumiskliinikust saab abi kasside ja koerte käitumisega seotud murede korral. Täpsem info ja broneeringud: www.kaitumiskliinik.ee

Käitumiskliiniku spetsialistideks on loomaarstid Anu Poopuu (DVM) ja Tiina Toomet (DVM) ning etoloog Laura Kiiroja (PhD).

Kokkuvõttev artikkel konverentsist "No Stress".
28/05/2026

Kokkuvõttev artikkel konverentsist "No Stress".

9. ja 10. mail toimus Tartus Maaülikooli ruumides rahvusvaheline konverents «No stress», mis keskendus loomade heaolu parandamisele kliinikutes. Üritus tõi kokku spetsialistid nii Eestist kui välismaalt ning muu hulgas käsitleti loomade käitumist, stressi vähendamist ja valu äratundmist ee...

Inimene ei pea käituma kui koera ema.
26/05/2026

Inimene ei pea käituma kui koera ema.

Teadlik koeraomanik on võtnud meie eelmise postituse siia kokku.
25/05/2026

Teadlik koeraomanik on võtnud meie eelmise postituse siia kokku.

Eestis on suurepäraseid koertekoolitajaid ja käitumisnõustajaid, kes on teadlikud ja kogenud spetsialistid ning oma ameti eeskujulikud esindajad. Jälgi meie postitusi, et oskaksid leida hea nõustaja või treeneri oma kutsikale või täiskasvanud koerale esmaste oskuste õpetamiseks, koduse koostöö kujundamiseks, rõõmsaks ajaveetmiseks, koeraspordis säramiseks või koera probleemkäitumiste lahendamiseks. 🐕❤

Hea käitumine ei tohi sündida läbi hirmu.Kes mäletab Cesar Millani? Tema kõrgaeg oli umbes 2004- 2011, aga eriti 2005 – ...
23/05/2026

Hea käitumine ei tohi sündida läbi hirmu.

Kes mäletab Cesar Millani? Tema kõrgaeg oli umbes 2004- 2011, aga eriti 2005 – 2010, mil Dog Whisperer with Cesar Millan oli USA ja paljude teiste riikide üks populaarsemaid koerasaateid.
Tänaseks on veterinaarkäitumisspetsialistid, etoloogid, loomakaitseorganisatsioonid ja rahvusvahelised treenerite ühendused ühel meelel, et:

Cesar Millani treeningmeetodid on vägivaldsed, põhjendamatult jõulised ning ei põhine täielikult tänapäevasel koerte käitumisteadusel ja heaolupõhistel treeningpõhimõtetel.

Veidral kombel on Napoleongi kellegi imetlusobjekt veel 200 aastat peale seda, kui ta võitles ja kaotas. Pange tähele - kaotas, seega ei olnud suurepärane väejuht, strateeg ja poliitik. Nii pole imestada, et 15 aastat peale Cesar Millani “võidukäike” on veel hulk inimesi, kes teda fännab ja veider küll, end temaga samastada püüab. Aga, jah, Napoleone on alati jagunud. Ju siis Cesareidki.

Kui Eesti loomaomanike kogukonnas Millan tuli ja läks ning tundub olevat üsna unustatud, siis ega keegi pole eriti analüüsinud (saati veel kirjutanud), mis tema fenomen oli ja miks tema õpetamismeetod on koeravaenulikuks tunnistatud.

Alustaks õige päris kaugelt. Veel mõnikümmend aastat tagasi arvati, et väga väikesed lapsed ei tunne valu samamoodi nagu täiskasvanud. Otse loomulikult ei vasta see tõele, aga tookord arvati nii. Teaduse arenedes oleme saanud teada, et ka loomadel on keerukad emotsioonid, stressireaktsioonid, mälusüsteemid ja sotsiaalsed vajadused. Ja kui me treeningust räägime siis ei ole enam ainumäärav “Kas loom teeb soovitud asja”, vaid tuleb arvestada “Kuidas loom end selle protsessi ajal tunneb”.

Õppimine on protsess, mitte ainult käsklused (“istu”, “lama”, “kõrval”, “siia” jne.). Õppimine on ka arusaamine sellest, kas maailm on turvaline, kas inimene aitab või teeb haiget, kas eksimine on ohtlik, kas stressiolukorras saab abi, kas nende signaale kuulatakse. Ja väga suur osa sellest õppimisest toimub emotsioonide kaudu.

Kaks lihtsustatud õppimisviisi:

1. Emotsionaalne õppimine, kus aju salvestab kogemuse koos tundega. Näiteks: “See koht oli äge.”, “See inimene tekitas turvatunde.”, “See heli ehmatas.”, “Selles olukorras sain haiget.”. Niisugune õppimine muutub eriti tugevaks siis, kui mängus on näiteks hirm või valu, stress, paanika, frustratsioon, tugev ebakindlus jne. Ning enamasti tuleb mängu selline oluline asi nagu ellujäämisinstinkt. Kui loom tunneb ohtu, ei ole aju eesmärk enam “hästi õppida”. Eesmärk on ellu jääda.

2. Instrumentaalne õppimine ehk Skinneri õppimine on õppimine läbi tagajärgede. Kui looma enda mingi käitumine toob kaasa hea tulemuse, suureneb selle käitumise tõenäosus. Kui tulemus on ebameeldiv, võib käitumine väheneda. Miks Skinneri õppimine? Kuulus psühholoog B. F. Skinner uuris õppimist kontrollitud tingimustes – sisuliselt tühjas toas (pigem kastis, kuna kasutati laborirotte), kus vaid üks külg oli muule maailmale avatud. Need uuringud olid väga olulised ja aitasid mõista õppimise põhimehhanisme. Aga päriselu ei toimu steriilses “Skinneri kastis”. Päris elus mõjutavad õppimist emotsioonid, valu, uni, stress, hormonaalne seisund, geneetika, varasemad kogemused, keskkond, nälg, frustratsioon, turvatunne jne.

Kahjuks arvavad nii mõnedki “koeralausujad”, et nende poolne surve (karistus) on olnud edukas ja muutnud koera rahulikumaks (ei võitle enam vastu), aga tegelikult mingit rahunemist ei toimu, lihtsalt looma strateegia muutub. Kui koer satub olukorda, kust pole pääsu (surve on pidev, vältimine ei tööta, protestimine ei aita, abi ei tule), siis võib loom hakata kasutama teistsuguseid ellujäämisstrateegiaid, mis näevad välja nagu rahunemine, allumine või parem kuulekus. Enamasti ei tähenda see aga sugugi paremat emotsionaalset seisundit. See võib tähendada hoopis seda, et loom ei näe enam võimalust olukorda mõjutada.

Koerte ja hobustega on tehtud palju selleteemalisi uuringuid, mis näitavad, et aversiivsed (ebameeldivuste kaudu mõjutamine) meetodid suurendavad stressi, loomade kehakeel muutub pingelisemaks, suureneb vältimiskäitumine, optimism, tahe ja turvatunne vähenevad, suureneb hirm ja agressiooni risk.

Olgu kõrvale toodud ka positiivsete õppemeetodite eelised:
• parem koostöö,
• suurem motivatsioon,
• parem õppimisvõime,
• väiksem stress,
• tugevam usaldussuhe inimese ja looma vahel.

Tihtipeale arvatakse, et halb käitumine (koer ei kuula, tirib rihmas, reageerib teistele koertele, ei suuda rahuneda, haugub, ei tule kutsumise peale jne.) on lihtsalt puuduliku koolituse või ära hellitamise tulemus. Jah ja ei. Võib muidugi olla, et koerale ei ole õpetatud kombeid ja piire, omanik ei ole oma soovides ja korraldustes järjekindel või vastupidi ootab liiga palju oma koeralt, aga sageli on kehva õpitulemuse taga segadus, hirm, valu, stress, frustratsioon, ebakindlus, varasemad kogemused jne, mistõttu koer küll tahaks õppida, aga tema närvisüsteemi seisund ja/või tema keha ei luba seda.

Kaasaegsed treeningmeetodid võtavad selliseid asju arvesse. Loomasõbraliku treeningu eesmärk ei ole pelgalt kuulekus. Ei oodata ainult lihtlabast looma kontrollimist, vaid koera soovitakse õpetada, toetada, aidata tal erinevates olukordades toime tulla, püütakse suurendada turvatunnet ja luua usaldust. Sest kõige parem õppimine toimub siis, kui looma õpetamine ei toimu vaid käitumist prioritiseerivalt lähtekohalt, vaid saadakse aru, et hea õppekogemuse jaoks peab pidevalt arvestama ja tagama looma heaolu ja emotsionaalset turvalisust.

Otse loomulikult peab koeraomanik oma koera kontrollima (seda eeldab meilt juba ühiskond ja loomapidamise reeglid), aga kuulekus ja kontroll ei ole põhieesmärk. Peamine on õpetada loomale oskusi, mis aitaksid tal inimühiskonnas hästi elada ja pakkuda vastukaaluks rohkem kontrolli oma elu üle. Oleme liikumas eetilisemate inimese ja looma vaheliste suhete poole, kus loomi võetakse võrdväärsete suhtluspartneritena ja arvestatakse nende kui isikutega. Sellised eetilised inimese-looma suhted põhinevad usaldusel ja koostööl, mitte domineerimisel ja jõu kasutamisel.

Kahjuks on Eestis veel selliseid koeratreenereid, kes kasutavad ajast ja arust jõupõhiseid ning loomi kahjustavaid meetodeid ja isegi demonstreerivad neid avalikult. Tekib vägisi arvamus, et neil küll on olemas oma praktiline kogemus käitumise muutmise osas, kuid puudub tihti nii kitsam kui ka laiem teoreetiline arusaam, millised on nende meetodite jäljed loomale tema heaolu ja tervise vaatevinklist.

See tähendab, et nad ei adu ka ise kui loomavaenulik nende õpetamisviis on. Koerte treenimine ei ole talendi, karisma või sisetunde küsimus, treeneril peab olema vastav ettevalmistus, mida kahjuks on suhteliselt keeruline kontrollida.

Treenerite puhul tuleb siiski katsuda uurida kvalifikatsiooni ja teaduspõhiste meetodite järgmist. Püüdke treeneriga suheldes aru saada, kas tema eesmärk on saada loom iga hinna eest soovitult käituma või oskab ta arvestada ka loomaga: mida koer sel ajal tunneb, kas ta võib kogeda hirmu või valu, kuidas stress mõjutab õppimist ja mida selline kogemus teeb looma ajule ja heaolule pikemas perspektiivis. Jõupõhise ja ebasõbraliku treeninguga on võimalik inimese ja koera suhted jäädavalt ära rikkuda. Ja sageli ei käi see ainult koera valesti treeninud inimese, vaid kõigi pereliikmete kohta.

Kui vähegi tunda koerte kehakeelt, siis on palju informatsiooni treenerite poolt postitatavates õppevideotes. Õppige lugema koera stressi ja hirmu ilminguid. Kui teie poolt valitava treeneri õppe all olev koer neid näitab, siis oleks targem otsida keegi teine. Sest kannatajaks ja kahjude kandjaks jääb koer koos oma perega, mitte treener.

NB! Koerte kehakeele paremaks tundma õppimiseks soovitame jälgida Teadlik koeraomanik postitusi “Kehakeele kolmapäev“

Iga koera vähegi lugeda oskav inimene näeb, et see koer ei tunne end mugavalt (et mitte öelda - on hirmunud). Kahjuks nä...
20/05/2026

Iga koera vähegi lugeda oskav inimene näeb, et see koer ei tunne end mugavalt (et mitte öelda - on hirmunud). Kahjuks näeb selliseid koeri nii mõnedelgi koolitusvideotel. Tuntumad olid muidugi omal ajal "kuulsa" Cesar Millani omad. Rahvusvaheliste ekspertide poolt on sellised meetodid prügikasti visatud, aga kahjuks leidub pooldajaid veel Eestiski. Vaadake koolitusvideoid hoolikalt (mitte niivõrd seda, mida koer teeb või ei tee, vaid seda, kuidas ta end sealjuures tunneb) ja valige treenerit hoolikalt. Kehakeele kolmapäevad on siinjuures abiks.

Kehakeele kolmapäev: kõrvade tahapoole surumine

🐶 Koera kõrvade peamine ülesanne on aidata vastu võtta keskkonnas esinevaid helisignaale. Tuleb arvestada, et lisaks sellele, et kuulmine on kompleksne protsess, on koerte suutlikkus helisid kuulda meie omast väga palju võimekam (nii heli sageduse, kui ka kuulmisraadiuse osas).
Kohati võivad meie kõrvadele püüdmatud helisignaalid tekitada koertel lausa ebamugavaid kehalisi muutuseid (rõhu muutus kõrvades), või põhjustada meile sageli arusaamatut rahutust või reaktiivset käitumist (kaugelt kostev ja/või meile kuuldamatu kõrge heli, mis põhjustab ärevust või hirmu).

👂 Lisaks kuulmisele mängivad kõrvad väga olulist rolli koera heaolu, tuju, enesetunde ja emotsioonide edastamisel ümbritsevatele.

Üldjoontes räägivad tahapoole ja vastu pead surutud kõrvad ebakindlusest ja emotsionaalse konflikti, segaduse või pinge olemasolust koeras. Vahel väljendub selle läbi ka valu.

Tihti kaasneb koos kõrvade taha viimisega kogu keha pinges olek, pea eemale pööramine, murekortsude esinemine, suunurkade pinge teke ja suu sulgemine.

Koerte kõrvade kujusid on väga erinevaid, mistõttu on oluline olla kursis oma koera tavapärase kõrvade asetusega. Seda aluseks võttes on kõrvade asetuse muutuse järgi üsna täpselt võimalik aimata ja välja lugeda oma koera hetketuju ja meeleolu.

Tekst: Anu Poopuu, loomaarst.

Viimastel nädalatel on olnud sots.meedias palju vaidlusi treeningmeetodite üle. Hakkamata hetkel siin pikemalt sõna võtm...
19/05/2026

Viimastel nädalatel on olnud sots.meedias palju vaidlusi treeningmeetodite üle. Hakkamata hetkel siin pikemalt sõna võtma, jagame "Teadliku koeraomaniku" postitust. Karistusega treenimine ei ole koera õpetamine, vaid väärkohtlemine.

Hästi veedetud nädalalõpp. NO STRESS konverents Tartus. Au ja kiitus Veterinaariateaduskonna tudengitele, kes sellise su...
11/05/2026

Hästi veedetud nädalalõpp. NO STRESS konverents Tartus. Au ja kiitus Veterinaariateaduskonna tudengitele, kes sellise suurepärase ürituse ellu kutsusid. Sujuv korraldus ja väga head loengud. Käitumiskliiniku panuseks olid Laura ja Anu loengud ja Tiina osalemine paneeldiskussioonis. Oli väga südant kosutav näha nii suurt hulka mõttekaaslasi.

Kass ja beebi! Appi, mis nüüd saab? Laura annab nõu.
04/05/2026

Kass ja beebi! Appi, mis nüüd saab? Laura annab nõu.

Podcast’is „Loomaarst taskus“ räägib loomade käitumisteadlane Laura Kiiroja, kuidas valmistada kassi ette lapse sünniks ning miks ei tasu lemmikut uue pereliikme tõttu eemale tõrjuda.

Urisemisest. Üks enim vääriti mõistetud koera käitumine. Aastaid on arvatud, et urin= probleemne koer. Tegelikult: urin ...
29/04/2026

Urisemisest. Üks enim vääriti mõistetud koera käitumine. Aastaid on arvatud, et urin= probleemne koer. Tegelikult: urin =probleemne olukord. Ja sellest tulenevalt on ka lahendus hoopis teistsugune.

Kehakeele kolmapäev - urisemine.

⛔️ Urisemine on madal, kurguhääl, mida loomad tekitavad üldjuhul vokaalse hoiatusena.

🐕 Urisemist võib esineda aga ka muudes kontekstides, näiteks mängulises käitumises või paaritumisel. Nagu öeldud, kui tegemist ei ole mängulise urinaga, siis on urisemine koertel suhtlemissignaaliks, millega nad annavad märku, et olukord hakkab nende jaoks üle piiri minema ning nad soovivad, et vastaspool lõpetaks oma tegevuse.

⁉️ Osad inimesed peavad urisemist probleemiks, tegelikult on problemaatiline olukord, kuhu koer on pandud.

❗️Urisemine on siiski väga väärtuslik kommunikatsioon nagu misiganes muu suhtlussignaal.

📌 Miks see on väärtuslik suhtlus? Sest urin annab inimesele või teisele koerale teada, mida too uriseja parasjagu tunneb.
📌 Kindlasti ei tohiks sellist suhtlust ignoreerida, vaid koer tuleks ära viia antud olukorrast, asja analüüsida ning edaspidiseks õppust võtta.
📌 Näiteks mitte enam viia ilma eelneva ettevalmistuseta koera ülestimuleerivasse sotsiaalsesse olukorda.

❗️❗️ Urisemist, kui adekvaatset suhtlust ei tohi kindlasti karistada ❗️❗️

Koer võib õppida, et tema tunnetega ei arvestata ja järgmisel korral proovib ta kraad kangemalt sarnast olukorda lahendada – näiteks hammustades.
Keegi kunagi võrdles koeral urisemise keelamist suitsuandurist patareide välja võtmisega. Hea võrdlus, sest sarnaselt urisemisele ei ole probleemiks mitte suitsuanduri huilgamine vaid tulekahju ja suits, millele reageerides suitsuandur tööle läks.

Kui soovid nõu ja abi, kuidas hallata koera, kes kellegi või millegi peale uriseb, võta ühendust kogenud koeratreeneriga.

Tekst: Lea Tummeleht, BriskMind loomade treenimine

🐾 HIRM, ÄREVUS JA FOOBIA Iga loom tunneb hirmu ja ärevust – see on täiesti normaalne ja loomulik osa elust. Kuid vahel m...
05/02/2026

🐾 HIRM, ÄREVUS JA FOOBIA

Iga loom tunneb hirmu ja ärevust – see on täiesti normaalne ja loomulik osa elust. Kuid vahel muutub hirm liiga tugevaks, liiga sagedaseks või hakkab loomale tõsiselt halvasti mõjuma. Siis vajab ta meie abi.

🧠 1. Miks hirm ja ärevus on loomale raske?

Sageli jääb loomale arusaamatuks sündmuse sisu ja kontekst ning arusaamatu teeb ettevaatlikuks või paneb muretsema. Loom ei saa öelda: “Ma kardan”. Ta näitab seda keha ja käitumisega:

• hingeldamine, lõõtsutamine
• värisemine ja tardumine
• pinges ja madal kehahoid, hiiliv kõnd, peitumine
• niutsumine / mjäugumine, häältisemine, haukumine
• suurenenud aktiivsus - edasi-tagasi jooksmine, kraapimine, uste ja inimeste najale hüppamine, lakkumine jne

Kui hirm või ärevus kestab kaua või kordub tihti, muutub loom sisemiselt „valveloleku režiimi“ ja see on väga kurnav. Hirm ja ärevus ei ole trots ega „halvasti käitumine“ – tegemist on looma emotsionaalse kannatusega. See mõjutab tema:

• und
• söögiisu
• õppimisvõimet
• tervist
• üldist heaolu

🐕‍🦺 2. Mis vahe on hirmul ja ärevusel?

HIRM
Tekib siis, kui loom näeb midagi, mis tundub ohtlik: pauk, teine koer, äkiline liigutus. See on kohene reaktsioon.

ÄREVUS
On ootus hirmule: “Mis siis, kui midagi juhtub?”. Ärevuses loom on pidevalt valvel, isegi siis kui midagi ohtlikku ei ole.

👉 Mõlemad võivad loomale olla väga kurnavad.

🩺 3. Valu ja käitumisprobleemide seos

Paljud loomad, kes näivad „ärevad“ või „reaktiivsed“, tegelikult kogevad valu. Koer või kass ei näita valu alati lonkamise või nutmisega. Sageli on märgid väga varjatud:

• muutub ärevamaks
• kardab helisid rohkem
• reageerib teistele loomadele teravalt
• ei taha puudutust

Uuringud näitavad, et kuni 80% käitumisprobleemidest võib olla seotud valuga (nt artriit, hambavalu, kõrvavalu). Kui valu ei ravita, võivad hirmud ja ärevus süveneda.

🌩 4. Helitundlikkus, helide hirm ja foobia

Loomad kuulevad palju paremini kui inimesed. Mõni heli, mis meile tundub nõrk, võib loomale olla väga tugev või isegi valus. Osad helid, mida loomad kuulevad, on meile täiesti tajumatud. Samuti ei suuda nad sageli mõista ja seostada meie jaoks arusaadava sündmusega. Paljude helide juurde kuuluvad ka visuaalsed ärritid või lõhnad, mis võivad tugevdada ja kaasa tuua negatiivseid seoseid.

Mis on HELIFOOBIA?
Foobia tähendab äärmuslikku hirmureaktsiooni, mis tekib isegi väikese või kauge heli peale. Loom võib:

• väriseda
• peituda
• proovida põgeneda (ka aknast!)
• kaotada kontrolli keha üle ja teha hädasid
• kaotada söögiisu
• muutuda täiesti tardunuks

Foobiat ei saa „välja treenida“ või „ära keelata“. Loom ei käitu niimoodi meelega – tal puudub kontroll oma emotsioonide üle.

Tekst: loomaarst Anu Poopuu
Foto: ChatGPT

Address

Tallinn

Alerts

Be the first to know and let us send you an email when Käitumiskliinik posts news and promotions. Your email address will not be used for any other purpose, and you can unsubscribe at any time.

Share

Category